Maksumaksjad võivad europarlamendi liikmete pensioniskeemi kinni maksta
21. veebruar 2018, 10:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/21/7605479t1hfb3a.jpg)
Euroopa Liidu maksumaksjad peavad ilmselt Euroopa Parlamendi hädast välja aitama seoses parlamendiliikmete pensioniskeemi 326-miljonilise kindlustusmatemaatilise puudujäägi tõttu.
1990. aastal loodud vabatahtlik pensionifond võtab parlamendi eelarvest suuri summasid, arvestades, et suur hulk inimesi on jõudmas varasesse pensioniikka, kirjutab ERRi uudisteportaal EUObserverit vahendades.
«Juba pärast viit aastat oli selle puudujääk üheksa miljonit eurot, mis ei ole normaalne,» ütles Belgia Roheliste europarlamendi saadik Bart Staes. Kaudselt maksavad selle puudujäägi kinni Euroopa Liidu maksumaksjad, sest fondi päästerõngas on Euroopa Parlamendi eelarve.
Kui 2015. aasta maikuu seisuga oli pensioniskeemil 1007 liiget – neist 721 endist parlamendiliiget või nende järglast said pensioni –, siis 2022. aastal saab fondist igakuist pensioni veel lisaks 145 pensioniikka jõudvat parlamendiliiget.
Staesi hinnangul võiksid aga need täiendavad 145 parlamendisaadikut fondist välja astuda ning nende fondi makstud raha võiks neile tagastada, sest muidu tõuseks iga-aastased fondi väljamaksed seniselt 16 miljonilt üle 20 miljonini.
Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.