Fotod ja video: raudteelt maha rammitud Elroni rong tõsteti rööbastele

Veel tänaseni likvideeritakse eile Kulna ülesõidul juhtunud õnnetuse tagajärgi, Elroni töömeestel õnnestus õhtupoolikul rong rööbastele tagasi tõsta.

Keila lähedal Kulna ülesõidul vahetati ära kahe rööbastelt maha sõitnud vaguni alusvankrid, et need siis mööda raudteed abiveduriga õnnetuspaigalt ära toimetada.

Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper ei tee saladust, et selliste õnnetuste likvideerimine on alati keeruline ning riskantne juba seetõttu, et tegemist on kümnete tonnidega. Kuna rong oli rööbastelt suhteliselt kaugel, tegi see tänased tööd eriti ebamugavaks.

Sündmuskohale toodi Eesti Raudtee Tallinna avariigrupi päästerong ning raudteekraana, mille tõstevõimekus on 80 tonni. Ühes raudteekraanaga toodi raudteeülesõidule ka autokraana, millega koostöös tõsteti vagunid vanadelt alusvankritelt lahti ning asetati Elroni poolt toodud uutele alusvankritele.

«Seda rongi on vaja tõsta koostöös ja harmoniseeritult kahe kraanaga, et ta tuleks nende vanade vigastada saanud vankrite küljest lahti ja me saaksime selle rongi kere tõsta rööbastele võimalikult lähedale. Järgnevalt tuleb siis mingil hetkel tõsta kere Elroni poolt toodud uutele vankritele. Siis peaks rong saama rööbastele ning kui kõik läheb plaanipäraselt, saab vigastatud rong abiveduriga ära sõita,» kirjeldas Kupper tööde alguses.

Väljasõidukorralduse said kõik Eesti päästerongi avariigrupid

Turvajuhi sõnul hakkasid ettevalmistused likvideerimiseks pihta kohe, kui saabus info teelt välja sõitnud rongi kohta. Eesti Raudteel on kaks päästerongi avariigruppi, millest üks asub Tapal ning teine Tallinnas. «Väljasõidukorralduse said tegelikult mõlema päästerongi avariigrupi isikkoosseisud, veeremi osas sai väljasõidukorralduse Tallinna avariigrupi kraana ja varustusvagunid,» rääkis Kupper.

Kui ettevalmistused ja täpsustustööd olid tehtud, nihutati kraana Tallinnast juba eile ennelõunal Keilasse ootama. Kui vajalikud kontaktvõrkude demonteerimistööd tehtud said, liigutati kraana Keilast sündmuspaika.

Kupperi sõnul ei tule õnneks nii suurte õnnetuste likvideerimist tihti ette ning viimane reisirongiga seotud operatsioon oli 2014. aastal Raasikul, kui veoauto ja rongiõnnetuses sai surma kaks inimest. Samas tõdes turvajuht, et täna on rong avariigrupi jaoks palju ebamugavamas asendis, kui tookord Raasikul. « Eks suuremaid ja väiksemaid asju ikka ette tuleb, aga päästerongi ja kraanaga töötavad mehed teevad iga kuu enda vormishoidmiseks väikeseid koormustõstmisi ja tehakse nö kuiva trenni,» selgitas Eesti Raudtee turvajuht Marius Kuppper.