Raudteelased ministeeriumile: õnnetus, mida saanuks vältida

Rongiõnnetus Kulnas. Foto: Sander Ilvest

Eile hommikul juhtus liiklusõnnetus, kus veoauto rammis reisirongi. Õnnetuses sai viga üheksa inimest -  sealhulgas vedurijuht ja klienditeenindaja ning veokijuht, kes tuli kabiinist välja lõigata. Selliseid õnnetusi on aga võimalik vältida, kirjutab Eesti Raudteelaste Ametiühing (ERAÜ).

«Raudteelastel on väga kahju, et kõige turvalisema transpordiga juhtuvad sellised õnnetused. 2014. aastal, kui Raasiku ülesõidu õnnetuses sai surma kaks inimest ja 12 vigastada, tegi ametiühing Eesti Raudteele ja ministeeriumile ettepanekuid ülesõitude ohutumaks muutmiseks. Vastuseks saime siis, et selleks on palju raha vaja ning meie ülesõidud on ohutud. Vaadake, kui vähe on raudteel õnnetusi. Õnneks ei saanud eilses õnnetuses keegi surma. Kurb on kui ka nüüd ei toimu muudatusi tõkkepuuta ülesõitudel,» ütles ERAÜ esimees Oleg Tšubarov avalduses.

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) 2016. aasta aruande järgi hinnatakse raudteeohutuse taset ning rongiteenuse kvaliteeti arvestades aasta jooksul toimunud õnnetuste ja vahejuhtumitega seotud ohutusnäitajaid. Avaliku raudteeliikluse ohutustaseme arvestamises kasutatakse kolme näitajat - hukkunute arv, vigastatute arv ning enesetappude arv. Raudteeliikluse ohutustaseme puhul analüüsitakse raudteeliikluse ohutust mõjutavaid juhtumeid (nt rongi keelavast foorinäidust läbisõit), tehnilisi juhtumeid (nt rööpmemurrud) ning kolmanda osapoolega seonduvad juhtumid, kuhu kuuluvad veeremi kokkupõrked takistustega vabas gabariitmõõtmes ning veeremi  kokkupõrked raudteeülesõidukohal sõidukiga.

Ametiühingu kinnitusel jätkatakse kindlasti nõudmisi ohutuse tagamiseks ülesõitudel ning toetatakse selles küsimuses Eesti Raudteed, sest pidev kokkuhoiupoliitika toob endaga kaasa otsuseid, kus loobutakse ohutusse investeerima.

«Meie jaoks on oluline, et vedurijuht, klienditeenindajad ning reisijad jõuaksid tervetena kodust tööle ja töölt koju. Iga kord jõudes tõkkepuuta ülesõidule, tekib vedurijuhil olukord, kus ta peab valmis olema selleks, et keegi võib ette sõita. See olukord tekitab stressi. Teades, et rong ei saa koheselt peatuda on see ohtlik kõikidele kes rongis viibivad. Euroopas tegeletakse ammu sellega, et ülesõidud oleksid varustatud tõkkepuudega,» selgitas ametiühingu juht.