Endine suursaadik: Leedu murdis Lätile antud LNG terminali lubaduse

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti sai terminaliga vastu pükse
Läti sai terminaliga vastu pükse Foto: SCANPIX

Leedu lubas eelmise kümnendi lõpul toetada Läti LNG terminali ehitust Riia lähistele, kuid hiljem murdis selle lubaduse, ütles Leedu endine suursaadik Lätis Antanas Valionis.

«Mul ei olnud mingeid tugevaid argumente Leedu poliitika kaitseks. Ma ei tea, miks otsustati lubadust lätlastele mitte täita,» kirjutas endine diplomaat oma äsjailmunud raamatus «Poliitilisel pendlil.»

Toonane Leedu peaminister Andrius Kubilius, kes oli ametis vahemikus 2008-2012, ütles vastusena aga, et sellist lubadust ei ole Lätile antud ja Lätil polnud kavatsust terminali rajada. Tema sõnul oli see Vene Gazprom, mis tahtis Lätti LNG terminali rajada ning see oli vastuvõetamatu endisele Läti peaministrile Valdis Dombrovskisele.

Valionis kirjutas raamatus, et Dombrovskise visiidil Leetu 2009. aastal lepiti kokku, et «rajatakse elektriühendus Klaipėdast Rootsi ja vastutasuks aitab Leedu lätlastel saada Euroopa Liidust 45 miljoni eurot toetust nende läänepoolse elektrivõrgu tugevdamiseks ja rajatakse koos regionaalne veeldatud maagaasi terminal Riia lähistele, kasutades Brüsseli raha.»

«Rajasime aga tohutu terminali Klaipėdasse, mille maht on kaugelt Leedu nõudlusest kõrgemal ja Balti regioonil ei ole teist enam vaja. Kahjustasime pikaks ajaks oma suhteid naabritega,» kirjutas ta.

Endine Leedu peaminister kirjeldab asja aga teisiti. «Ma ei ole mingist lubadusest teadlik. Seda ei olnud, kui ma valitsuse 2008. aastal tulin. Vastupidi, eestlased ja lätlased ütlesid, et nende riigid ei taha terminali ehitada,» ütles Kubilius. «See oli alles pärast seda kui Euroopa Komisjon teatas, et toetab regionaalse terminali ehitust, kui Läti ja Eesti hakkasid huvi välja näitama. Meie ütlesime toona aga, et ei ole Euroopa rahast huvitatud.»

Ta rääkis ka, et toona oli Gazpromi tütarfirmal Iteral plaan ehitada Lätti LNG terminal, kuid seda nägid sobimatuna nii Leedu kui Dombrovskise valitsused. Kas Valionis oli sellest plaanist teadlik, ei oskanud Kubilius öelda.

Valionis oli Leedu välisminister aastatel 2000-2006 ning aastatel 2008-2011 oli ta suursaadik Lätis.

Pärast aastaid lahkhelisid leppisid 2009. Vilnius ja Riia kokku, et rajatakse merekaabel Rootsist Leetu, mitte Lätti. Toona ei teatnud Leedu valitsus aga plaanidest rajada gaasiterminal.

Läti kutsus hiljem oma Balti naabreid üles rajama Euroopa Liidu rahadega regionaalne LNG terminal Riiga, kuid selles kokkuleppele ei jõutud.

Kui Leedu asus ehitama oma terminali Klaipėdasse, süüdistas Läti valitsus Vilniust regionaalse projekti nurjamises. Hiljem blokeeris Läti Leedu katseid saada Klaipėda terminalile regionaalse terminali staatus ja seega ka Euroopa Liidu toetus.

Leedu valitsuse teatel pidi Klaipėda terminali rajama väga kiiresti, et lõpetada Gazpromi monopol gaasiturul ning kuna kõnelused Lätiga oleksid projekti vaid edasi lükanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles