/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/31/7531591t1hbda5.jpg)
Advokaadibüroo Ellex Raidla vanempartneri, vandeadvokaat Jüri Raidla hinnangul peab Eesti riik mõistma riigi pidamise reformi vajalikkust ning vähendama avalikku võimu teostavat ametnikkonda poole võrra.
Jüri Raidla: ametnikkonda peaks vähendama poole võrra (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tõstame ülejäänud ametnike palkasid kaks korda ja lühendagem kõiki haldustoimingute tähtaegasid kaks korda. Ja siis kontrollime, kas riigi efektiivsus paranes kaks korda või veidi vähem,» ütles Raidla esmaspäeval Nordea kontserdimajas toimunud Õigusriik 100 kontsertaktusel.
«Ka hollandlased muigasid, kui Hollandi valitsus kuulutas 1994. aastal välja õigusloomereformi, mille konkreetseks eesmärgiks seati halduskoormuse vähendamine 25 protsendi võrra. Täna hinnatakse Hollandi reformi rahvusvaheliselt kõige edukamaks, kusjuures Maailmapanga arvamuse kohaselt tagas reformile edu just nimelt eelmärgitud 25 protsendi eesmärgi püstitamine,» ütles Raidla oma kõnes kohtunikele, prokuröridele, notaritele, kohtutäituritele, advokaatidele ja õigusloojatele.
Raidla tõi esile, et üheks oluliseks meetmeks õigusloome ohjeldamisel oleks Eesti riigi strateegiakeskuse käimalükkamine, mille toel oleks riik võimeline kiiresti ja adekvaatselt reageerima teda ümbritseva keskkonna muutustele.
«Arvestades Eesti parlamentaarset riigikorraldust, on strateegiakeskuse õige asukoht peaministri juures,» ütles ta. «Eestil on olemas kõik eeldused kujuneda dünaamilise riigi musternäidiseks ja oma riikluskogemust eksportida.»
Kuna inimarengu aruande prognoosi kohaselt on aastal 2100 Eesti elanike arv umbes 800 000, ei pea Raidla mõistlikuks, et ametnikkond ei väheneks.
«Kas tõesti on nende prognoositavate numbrite taustal meie poliitiline peavool ikka veel seda sama endist ja senist meelt, et põrutame aga sama kalli riigiga edasi - põhiseaduslikke institutsioone olgu ikka sama palju kui praegu, haldusmenetlused olgu ikka sama pikad kui täna ning tootkem aga kirjutatud õigust juurde, siis on kindel, et ametnikkond peab kasvama mitte kahanema,» ütles Raidla.
«Kui Eestis on 77 parlamendisaadikut 1 000 000 elaniku kohta, siis Rootsis on vastav number 36, Norras 33 ja Taanis 32. Paistab, et me oleme ikka erakordselt rikkad,» ütles ta.