:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/16/7587951t1h716c.jpg)
Finantsinspektsiooni sõnul puudub Eesti pankadel märkimisväärne seos äsja rahapesuskandaali ja rahvusvaheliste sanktsoonide alla langenud Läti pangaga ABLV, mistõttu Läti riskid ei tohiks meile üle kanduda.
Finantsinspektsioon rahustab: Eesti pääseb Läti probleemidest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti pankadel puudub märkimisväärne seotus ABLV-ga. See tähendab, et viimatinimetatud Läti krediidiasutuse finantsriskid ei kandu üle Eestisse. Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud seisavad tugeval finantsilisel alusel,» ütles Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler. Siiski seilab finantsinspektsioon tähelepanelikult olukorra kujunemist Lätis.
Eelmise nädala alguses teatas USA rahandusministeerium, et lõunanaabrite suuruselt kolmas pank ABLV kuulub rahapesu suhtes esimese astme riskirühma ning tegi ettepaneku keelata USAs selle panga korrespondentpanga avamise ning omamise.
Pühapäeval kuulutas Euroopa Keskpank pangale moratooriumi, mille Läti finantsjärelevalve 18. veebruaril erakorralisel istungil peatada ajutiselt kõik ABLV panga tehingud.
Kessler lisas, et riskantsete mitteresidentide teenindamisele keskendunud Eesti pangandus on olnud nende huviorbiidis alates 2014 aastast, millest alates on nad suunanud sektorit vastavaid riske teadvustama ning rakendama neile vastavaid riskikontrolle.
See on kaasa toonud mitteresidentide osakaalu vähenemise 20 protsendilt 11-12 protsendile.