Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2018/02/19/7599635t1h161d.jpg)
ElectroAir OÜ tegutseb kosmose- ja lennundusvaldkonnas ning toodab kõikvõimalikele õhusõidukitele maapealseks teenindamiseks toiteallikad, varuosi ja lisavahendid. Ettevõtte asutati 12 aastat tagasi ning täna on nende klientide hulgas näiteks Lufthansa ja Airbus Group.
Asutaja Aleksei Snitsarenko huvi lennunduse vastu sai alguse juba kodust. «Minu vanemad lõpetasid Leningradi Lennunduse Aparaadiehituse Instituudi ja olid lennukitesse paigaldatava seadmestiku arendajad,» kirjeldas ta.
Pärast kooli lõpetamist õppis Snitsarenko TTÜs energeetikat ning läks tööle M. Kalinini nimelisse Tallinna Elektrotehnikatehasesse, kus ta 2010. aastani töötas müügiosakonna direktorina, punudes samal ajal plaani, kuidas ikkagi lennukitega tegeleda.
«Istusid kunagi kaks inseneri ja mõtlesid, kuidas oma idee ellu viia, kasutades selleks vaid oma teadmisi ja suurt arenemissoovi. 2007. aastal saime oma esimese projekti EstAir ettevõttelt,» kirjeldas Snitsarenko ettevõtte saamislugu ühes Gennadi Potoviga. 2008. aastal oli arendati esimene toiteallikas. Täna on ettevõttel omanikke neli, lisaks Snitsarenkole ja Potovile veel Rustam Karagulov ja Aleksandr Škuratov.
2010. aasta oli ElectroAiri jaoks murdeline, kuna käive tõusis nullist poole miljoni euroni. 2013. aastal kolis ettevõte juba uude 2000-ruutmeetri suurusesse tehasesse. 2017. aasta alguses ehitati hoone teine osa, mis on mõeldud spetsialiseeritud automatiseeritud diiselgeneraatorite tootmiseks.
«Me müüme oma seadmeid sellistesse eksootilistesse riikidesse nagu Araabia Ühendemiraadid, Liibüa, Paapua Uus-Guinea,» rääkis Snitsarenko. ElectroAiri seadmed aitavad toimetada ka väga erinevatel õhusõidukitel Tallinna ja Ämari lennujaamades.
Suurimateks konkurentideks peab Snitsarenko valdkonnas üle maailma tuntud ettevõtteid, nagu ITW, TLD, Cavotec ja Guinault Lebrun.
«Need on suured ettevõtted, mis töötavad turul üle 50 aasta. Nad on igaüks oma valdkonnas trendide alusepanija, neil on oma väljakujunenud funktsioneerimismudelid, arendused ja finantsis peaaegu piiramatud vahendid. Eestis meil konkurendid praktiliselt puuduvad,» kirjeldas ta.
Kuna turundustöö on suunatud väljapoole, pole ElectroAiri tegemistest ka Eestis seni suurt midagi kuulda olnud. Pealegi koosneb meeskond enamjaolt tehnikameestest, kes on harjunud oma tööde kallal vaikselt nokitsema.
Sihtturgudel tuntakse neid aga paremini, kuigi ka seal võib olla tagasilööke. «Meil on väike riik. Paljud ei tea Eestit, ei tea, kus me asume. Üritades selgeks teha, et oleme praegusel hetkel tehnoloogiliselt palju arenenumad kui meie konkurendid Saksamaal või Ameerikas, ajab see paljusid inimesi segadusse,» tõdes Snitsarenko.
Rohkem võiks tema kinnitusel olla riiklikku toetust, sest seni on kogu turundustöö välismaal olnud ettevõte enda kanda. «Praeguseks hetkeks taotleme aktiivselt EASi toetust, mis
vastavalt meie viie aasta plaanidele aitaks näituste eest tasumisel ja mõjuks hästi ettevõtte sisemisele arengule,» rääkis ta.
Järgmise paari aasta jooksul plaanib ElectroAir ka börsile minna.
Žüriiliikme kommentaar
Reet Roos
ElectroAiri juht on hea näide innovaatorist ning seda valdkonnas, kus tundub, et turg on ammu ja igaveseks jagatud. Märkimisväärne on ka ettevõtlusega alustamise viis, kõigepealt esimene toode ja seejärel ettevõtlus ise. See kinnitab usku, et ElectroAiril on ees pikk progressiivne tulevik, kus suudetakse pakkuda täisteenindust koos innovatsiooniga.
Selliseid ettevõtteid vajaksime rohkem, sest inseneritöö on Eesti jaoks oluline ressurss, kuid paraku veel vähehinnatud.