Läti Politsei algatas Norvik Banka taotlusel kriminaalasja seoses panga suuraktsionäri väljapressimissüüdistusega kõrgel ametikohal oleva finantsametniku poolt, teatas riigi kriminaalpolitsei juht Andrejs Grišins esmaspäeval.
Läti politsei alustas kriminaalasja seoses Norvik Banka šantaažiga (1)
19. veebruar 2018, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grišins ei täpsustanud juhtumi asjaolusid.
Norvik Banka suurim aktsionär, Vene-Briti ärimees Grigory Guselnikov ja teised Norvik Banka aktsionärid on pöördunud rahvusvahelise vahekohtu poole. Nende sõnul pressisid pankrotihaldur Māris Sprūds ja üks kõrgel ametikohal olev finantsametnik aktsionäridel välja raha, lubades vastutasuks, et Läti finantsjärelevalve jätab panga rahule.
Guselnikovi süüdistused on seotud Norvik Banka ja Läti vaidlusega Starmani ühe asutaja ja endise omaniku Indrek Kuivalliku toonase suurosalusega ettevõte Winergy tuulepargi üle.
Winergy projekti elluviimise eest vastutav ettevõte Polaris Invest oli pangale võlgu kümneid miljoneid eurosid, kuid pank ja ettevõte jõudsid leppeni ja pangast sai tuulepargi omanik. Sellest hoolimata on Winergy aga mitme kohtuvaidluse keskpunktis.
Norvik Banka leiab, et Sprūds oli võtmeisik, kes aitas Winergy projekti jaoks pangalt laenu saada, kuigi Sprūdsi nime Winergy kriminaalasjas ei mainita.
Māris Sprūds on juba saanud süüdistuse väljapressimises ja rahapesus. Läti prokuratuuri teatel tegelesid Läti Trasta Komercbanka pankrotihalduritena Sprūds, Ilmārs Krūms ning veel neli inimest väljapressimisega. Läti Televisiooni teatel ähvardasid Sprūds ja Krūms võtta ära Trasta Komercbanka võlausaldajate raha.
Sprūds oli vahi all alates 2017. aasta juunist, kuid reedel tasus ta oma 500 000 eurose kautsjoni. Kust see raha pärines, keeldus ta avaldamast, öeldes, et «see pole tähtis.»
Ka 2005. aastal pidas KNAB Sprūdsi kinni ja esitas talle väljapressimise ja pistise süüdistuse, millest prokuratuur hiljem aga loobus.
Norvik Banka teatel proovis kõrge ametnik Guselnikovilt 2016. ja 2017. aastal isiklikel kohtumistel ja vahendajate abil raha välja pressida, ähvardades seejuures vastasel korral panka finantsjärelevalve sanktsioonidega.
Guselnikov rääkis, et ta ei allunud nõudmistele ning see on võimalik põhjus, miks finantsjärelevalve panka survestama hakkas. Järelevalve üritab panka maksevõimetuks teha, et seda siis üle võtta, sõnas Guselnikov.
Kuigi Guselnikov ei nimetanud ametnikku nimepidi, kajastas Läti TV3 uurivas saatesarjas Nekā Personīga (Ei midagi isiklikku), et kõik märgid osutavad Läti keskpangale.
Esmaspäeval teatas Läti korruptsioonitõrjeamet (KNAB), et Läti Panga juhti Ilmārs Rimšēvičs kahtlustatakse 100 000-eurose altkäemaksu nõudmises ja vastuvõtmises. KNAB märkis, et 15. veebruaril avatud kriminaalasi ei ole seotud ühegi Läti krediidiasutusega, seejuures ka mitte USA rahandusministeeriumi poolt korruptsioonis süüdistatava ABLV Bankiga ega Norvik Bankaga.
Rimšēvičsi advokaat Saulvedis Vārpiņš ütles esmaspäeval, et Rimšēvičsi «hea sõber» on tasunud tema 100 000 eurose kautsjoni ning mees vabaneb kinnipidamisasutusest esmaspäeva õhtul.
Läti korruptsioonitõrjeametnikud pidasid Rimšēvičsi kinni laupäeval. Kohaliku meedia andmeil otsisid korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) agendid päev varem läbi Rimšēvičsi kodu ja tema kontorid keskpangas. Läbiotsimistega seoses on kinni peetud ka vastuoluline ärimees Maris Martinsons.
Norvik Bank on varade poolest Läti kaheksas pank.