Jättes kõrvale toetuste taotlemise spetsiifilised tingimused (millised omavalitsused, mis piirkondade või valdkondade jaoks ning mis summas toetust taotleda said), on vaid veerand kõikidest omavalitsuste kinnisvarataristule mõeldud toetustest jõudnud viimase kümne aasta jooksul 5 suuremasse linna: Tartu (32,2 miljonit eurot), Tallinna (27,4 miljonit eurot), Narva (9,1 miljonit eurot), Rakvere (7,9 miljonit eurot) ja Kohtla-Järve (6,2 miljonit eurot).
Nagu näha, on isegi Tallinnast neli korda väiksem Tartu saanud rohkem raha, kusjuures Tartul on samas pea neli korda vähem kinnisvara kui Tallinnal. Möönan, et selle põhjuseks võib olla ka see, et väiksemate toetuste taotlemiseks panustatav ressurss ei tundunud mõne omavalitsuse jaoks mõistlik.
Tallinnas kõige suurem investeerimise vajadus
Samuti tuleb meeles pidada, et kinnisvara korrastamiseks antud toetused ei anna veel kogupilti regionaaltoetustest, kuigi minevikus on toetuste raskuskese olnud just koolimajadel, lasteaedadel ja rahvamajadel.
Aga – paraku on kõige probleemsemas seisukorras just suuremate omavalitsuste taristu, just suuremates omavalitsustes on investeerimisvajak, eriti Tallinnas, kuhu on koondunud samas kõige rohkem teenuste tarbijaid.
Kui aga vaadata toetusi elaniku kohta, siis on kõige rohkem toetusi eraldatud Järvamaa ja Võrumaa ning kõige vähem Harjumaa ja Ida-Virumaa omavalitsustele. Tallinna linn koos seda ümbritsevate omavalitsustega on saanud üldse kõige vähem toetusi – keskmine toetus on olnud 75 eurot.
Ühe Eesti inimese kohta eraldatud toetus omavalitsuste hoonete korrastamiseks ja ehitamiseks on keskmiselt 263 eurot. Ühe elaniku kohta oli toetusi eraldatud kõige enam Väätsa valda, kuhu jõudis 2338 eurot elaniku kohta. Kõige vähem oli toetusi eraldatud aga Viimsi valda (13 eurot elaniku kohta).