Tingas: ühiskonnale tagasiandmine muutub aina olulisemaks

EY Eesti partner Ranno Tingas. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

EY partner Ranno Tingase sõnul muutub ettevõtjate hindamisel aina olulisemaks ühiskonnale tagasiandmine ja vaid kasumi teenimisest teistest eristumiseks ei piisa.

Tingas ütles EY Aasta Ettevõtja konkursi kümnele aastale tagasi vaadates, et edu tuleb praegu ettevõtlikel kiiremini, aga ka kõrbeda on lihtsam. Ettevõtjate tegevus koduturul Eestis oleks tema sõnul aga lihtsam, kui maksusüsteem oleks stabiilsem ja prognoositavam.

Kuidas on teie hinnangul viimase kümne aasta jooksul majanduses toimunu mõjutanud EY Eesti Aasta Ettevõtja nominentide valimist?

Mulle tundub, et selle aja jooksul on Eesti ettevõtjad muutunud julgemaks. Mida aasta edasi on läinud, seda rohkem on nähtud positiivset võimalust läbi selle konkursi näidata oma saavutusi. Mis seal salata, kümme aastat hiljem on neid saavutusi ka rohkem, majandus on küpsemaks saanud.

Millised valdkonnad on nende aastate jooksul domineerinud, millised praeguseks taandunud?

Tööstusharude mõttes suurt pööret pole tulnud. On mõned IKT-sektorist, on töötlevat tööstust, teenuseid. Kõigil on ühtne joon ekspordile suunatus, uuemad ärimudelid, vaikselt tuleb start-up’e juurde ehk siis selliseid ettevõtteid, mida neli-viis aastat tagasi polnud veel olemaski. Tsükkel, kui ruttu edu saavutatakse, on ka lühenenud. Seda peegeldavad ka mitmed seekordsed finalistid.

Kas edu tuleb praegu kiiremini?

Ma usun küll, et mitmes sektoris tuleb. Alati võib muidugi küsida, et kui jätkusuutlik see edu on. Saavutatakse kiirelt edu, aga tulevad uued veel vihasemad peale, kes võtavad selle positsiooni üle. Võitlus oma turupositsiooni pärast on mitmes valdkonnas karmim kui varem ning pigem kasvab veelgi.

Ettevõtjate tunnustamist Eestis just üleliia palju pole, tipus on teatavasti üksildane olla. Mis võiks olla ettevõtjate tunnustamise kõrval selle konkursi laiem eesmärk?

Üks oluline asi on kindlasti ärikontaktid. Mitmed varasemad EY Eesti Aasta Ettevõtjad on öelnud, et läksid Monacosse (seal toimub iga-aastane EY Maailma Aasta Ettevõtja valimine-toim.) kerge skepsisega, et mis seal ikka erilist toimub, tavaline äriüritus. Ja pärast on nad väga rahul, et selline ettevõtjate kõrgseltskond on koos. Kontaktid ja inspiratsioon, mis sealt saab, on hindamatu väärtusega.

Üks oluline faktor sellel konkursil on ka ühiskonnale tagasiandmise teema. Sellest räägitakse alati  Monacos, et mida keegi on ühiskonnale tagasi andnud. Pole päris nii, et mul on suurim kasum või käive ja siis olen ka parim ettevõtja. Selle konkursi eesmärk on tunnustada inimest – ettevõtjat ning mitte vaadata ainult tema ettevõtte statistilisi numbreid.

Kas Eesti ettevõtjad tõusevad seal ülemaailmsel konkursil esile kuidagi?

Numbrite osas kindlasti ei tõuse, kuid absoluutnumbrid ei olegi seal olulised. Aga aegajalt on Eesti ettevõtjaid kiidetud mõne erilise või uudse lähenemise eest. On olnud neid aastaid, kus ajakirjanikud on pannud oma mitteametlikke reitinguid ja seal on Eesti ettevõtjaid ka esimese kolme hulka saanud.

Keda näiteks?

Kindlasti sai Ruth Oltjer (Puhastuvahendeid ja kosmeetikat tootva Chemi-Pharmi asutaja-toim.) tugevat tunnustust. Eks osaliselt ka seetõttu, et naisettevõtjaid ei ole liiga palju, aga teisalt ka see, et kuna ta on arstina leidnud probleemi ja hakanud ettevõtjana seda probleemi ka lahendama. Aga eks ka mitmete teiste Eesti ettevõtjate puhul on olnud tunnustust põnevate ärimudelite eest. Näiteks eelmisel aastal tekitasid elevust Arno Kütt ja Peep Kuld oma Cleveroni pakirobotitega.

Mis on lähimate aastate jooksul need järgmised perspektiivikad valdkonnad, mis esile tõusevad?

Ma isegi ei julgeks sektoripõhist vaadet tuua, aga ma arvan, et ikkagi sellised asjad, mis inimeste pärisprobleeme lahendavad. Et ei loodaks mingit pseudotoodet, vaid tehakse midagi, mis näiteks inimestel aega kokku hoiab, aitab midagi lihtsamalt teha, millegagi paremini kohaneda. Mingi suvalise nipsasjaga enam läbi ei löö.

Mis üldse majanduses võiks lähiaastatel ees oodata?

Eesti riigi osas on kõige olulisem ikkagi see, et oleks pikk strateegiline vaade. Eestis äri tegemisel on see vaade praegu ikka nii lühiajaliseks muutunud, et sa kunagi ei tea, mis maksusüsteemis on aasta pärast või millised regulatsioonid kehtivad. Eks sama on muidugi ka paljudes teistes riikides, ega mujal pole rohi rohelisem.

Aga kui vaadata Eestist välja, siis võimalusi on praegu rohkem kui kunagi varem. Kui vaadata Lätist, Leedust ja Soomest kaugemale, siis sealt tuleb tõeline kasv. Aga otsus kaugematele turgudele siseneda on alati kulukas, ebamugav ja riskantne ja kõik ei lähe kaugemale.

Seega suur edu saabub ikkagi Eestist väljaspool,  juba mastaabi tõttu?

Täpselt. Eesti ettevõtlusel on nüüd 25-aastane kogemus selja taga, siis selle pinnalt on kindlasti riike, kus meil on teatav eelis kogemuse näol läbilöömiseks olemas.

Järgmise aasta kevadel on riigikogu valimised. Mida teie soovitaksite uuele valitsusele, mida peaks maksusüsteemis kohe muutma?

Peaksime lahti saama sellest maksupoliitilisest mõtteviisist, et iga valitsus tuleb ja teeb oma asja. Pigem on vaja ühiskondlikku ja poliitilist kokkulepet selles osas, millised on need põhiväärtused, millele me maksusüsteemi üles ehitame. Ja siis juba otsustame, et iga valitsus ei torgi seda, et see poleks iga valimise teema. Muidugi on praeguses maksusüsteemis asju, mis minu arvates vajaksid hädasti muutmist, aga kui nüüd tuleb uus valitsus ja muudab näiteks selle maksuvaba tulu asja jälle millekski teiseks või kolmandaks, siis see ei mõju hästi inimestele ega nende maksudistsipliinile. Parem oleks kokkulepe, et kui keegi tahab midagi muuta, siis seda tehakse kolme-nelja aasta perspektiivis, aga ei hakka iga uus koalitsioon jälle maksupoliitilist suunda kruttima. Väga suuri kannapöördeid ei tohi liiga tihti teha.