Mati Vetevool peab elutööpreemiat tähtsamaks kui ordenit

Ettevõtja Mati Vetevool. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Möödunud aastal pärjati EY Aasta ettevõtja konkursil kalastusettevõtte M.V.Wool juht ja asutaja Mati Vetevool elutööpreemiaga, tunnustamaks mehe saavutusi Eesti ja välismaa ärimaastikul. Uurisime, kuidas on ettevõttel läinud peale elutööpreemia saamist ja mida mõtleb auhinna saanud ettevõtja aasta hiljem.

«Tööd teeme ikka ühte moodi. Ei ütle, et oleksime rohkem või vähem hakanud tegema, aga pigem rohkem, sest firma kasvab ikka koguaeg ja majandusnäitajad on head,» ütleb Mati Vetevool  (72). Väärikas eas, kuid endiselt elujõust ja tahtmisest pakatav Vetevool ütleb, et möödunud aasta oli viimase viie parim, sest käive kasvas 18,5 protsenti ja ka kasumi kasv oli korralik.

Algav aasta aga nii helde ei paista tulevat. «Möödunud aasta lõpul läks lihtsamaks, aga paistab, et tänavu läheb jälle keerulisemaks, sest iga päev tuleb kirju, et tõstame transpordikulusid viis protsenti, kütusehind kasvab ja teemaksud on tulnud,» nendib Vetevool ja lisab, et seoses maailma pakendituru hindadega tõsteti ka ettevõtte pakendite maksumust 9 protsenti. Sellegipoolest ütleb mees, et nende eesmärk on endiselt müüa palju ja pigem odavama hinnaga, kui vähem ja kallimalt.

Eksportturgudel laienetakse

Kui möödunud aastal elutööpreemiat saades võis ettevõtja julgelt rääkida edukast ärist Jaapanis, siis tänavu enam kaupu sinna ei ekspordita. Sellegipoolest hinnati M.V.Wooli toodangut idamaal kõrgelt. «Jaapanlased on kvaliteediga väga rahul. Üks kauplus käis möödunud aasta siin ja nad küsisid, kas nad tohivad sinna poe vitriinletti juurde panna meie fileele ja steikidele väikese Eesti lipu ning kirjutada, et see kaup on Eestist,» ütleb Vetevool uhkusega.

Jaapanlased rääkisid mehele, et inimesed käisid ja küsisid spetsiaalselt Eesti kaupa. Kalaturu muutuste tõttu otsustasid jaapanlased kaupa mujalt ja odavamalt saada. «Hetkel on hind liiga kõrge, aga suhtlemine koguaeg käib. Kui see hind veel 50 senti langeb siis me tellime kohe 100 tonni teilt, räägivad jaapanlased,» kirjeldab ettevõtte juht äripartnereid. Kokkuleppe sõlmimine sõltub aga Norra kalahinnast.

Möödunud aastaga võrreldes on uue turuna juurde tulnud Belgia ja läbi selle ka Prantsusmaa. Märtsis saab ettevõte uue sertifikaadi, mis avab läbi Belgia ka Saksamaa turu.

Iga sent on ettevõttele oluline

Vetevool räägib, et hetkel on ettevõte pigem kasumlikuma poole peal kui möödunud aastal ja selle põhjuseks on lõpptarbimisele orienteerumine, kus klient saab toote juba pakist kahvliga suhu panna. «Muidugi üks asi on see, et laristamist ei tohi olla! Tootmine ja tööviljakus peab olema korralik,» lausub kindlameelselt ettevõtja. Ettevõte ei maksa dividende välja ja endale midagi praktiliselt ei võeta. Kõik, mis firmale tuleb läheb firmasse tagasi. «Nüüd jälle tahame osta uue fileerimismasina, uue silditamismasina, uued segamis- ja doseerimismasinad ning osoneerimismasinad, et jõuda tasemele kus listeeriabakteri näitaja on alati absoluutselt null.»

Küsimusele, mis ta arvab, miks just tema sai mullu elutööpreemia, vastab ettevõtja, et tõenäoliselt jäi ta kellelegi lihtsalt ette, kes on märganud, et mees on oma äri ajanud ausalt. «Palju aega mõtelda pole olnud, kuid ma olen aru saanud, et see on tunduvalt tähtsam autasu, kui orden, mida antakse sadadele inimestele ja mida on ka praktiliselt võimatu saada, aga elutööpreemiat on antud välja kümmekond tükki ainult oma valdkonnas,» ütleb pereettevõtte juht uhkusega.

Oma äri ajades on juht alati meeles pidanud oma isa õpetussõnu. «Kunagi kui lõpetasin tehnikumi ja koju jõudsin, siis isa ütles mulle, et Mati, kui sinust kunagi võib saada väike ülemus, siis pea ühte asja meeles - mina olen terve eluaeg olnud töömees ja kui sul tekivad alluvad, ära sa kunagi võta töömehelt seda, mis on tema oma.»

Lause, mida Vetevool kuulis, kui oli alles 20-aastane, on teda siiani terve elu saatnud ja täna ütleb ta käsi südamel, et ta pole üheltki töömehelt mitte ühtegi kopikat ära võtnud. «Kõik olen välja maksnud. Hambad ristis vahel ja mõelnud,  kuidas teised saavad nii teha.»

Tööd teeb Mati Vetevool endiselt usinalt ja sõltuvalt vajadusest. Kui olukord nõuab, siis töötab mees kasvõi seitse päeva nädalas 10-12 tundi päevas. Kui on aga kergem ja kõik läheb normaalsemalt, saab ta tavaliselt tööpäevaga hakkama. Hetkel on kauaaegsel juhil nädalavahetused vabad, kuid see pole alati nii olnud. Alles kaks aastat tagasi oktoobris töötas mees tööstuses kõik päevad hommikul seitsmest kuni kümneni õhtul ja nii kuni aasta lõpuni välja.

«Aga nüüd on juhtkonda vahetatud, kõvemad mehed on tulnud ja me oleme saanud tunduvalt paremini firma käima ja meil on tunduvalt suurem kindlustunne, kuna me näeme, et ilma meieta saab ka hakkama,» ütleb Vetevool. Praegu külastab ta tööstust paar päeva nädalas.

Ohjade üleandmisest mees ei mõtle

Viimased 30 aastat pereettevõtet juhtinud mees on välja õpetanud nii lapsed kui lapselapsed ning nad kõik on suutelised oma osa juhtima korralikult. Vetevool on veendunud, et kui ettevõte on 30 aastat edukalt töötanud, siis järelikult töötab ka tulevikus. Millal ta ohjad lõplikult üle annab, mees veel ei ütle.

Kuna firmas läheb väga hästi, siis pöördus ka endine vallavanem tema poole palvega osaleda valimistel ja aidata hääli koguda. «Läks nii, et kaks inimest saime volikokku ja ise sain ka veel (Lääne-Harju vald-toim.). Nüüd olen eelarve ja majanduskomisjoni juht ja nüüd raban seal. Püüan seal õigust ja õiglust jalule seada.»

Ettevõtja ütleb, et tööd tuleb koguaeg juurde ja tema kavatseb ikkagi viimse juuksekarva juure lõpuni olla elus sees ja mõelda ning pingutada. «Eks siis vanadus tuleb ka natukese aeglasemini,» ütleb mees naljatades.

Töö kõrvalt sisustab mees aega kalapüügiga, mis on talle saanud juba rituaaliks. Ühest küljest on võrkude panemine hobi, teisest jälle trenn. «Ikka ütlen, et isegi, kui ma mitte ühtegi kala ei saa sellel päeval, siis ma olen seda teinud enda tervise nimel. Olen olnud poolteist kuni kaks tundi merel igal hommikul ja igal õhtul.» Kui ta ühe kala kasvõi saab, siis on mehe sõnul kalapüük olnud rahuldav.

Muidu tagasihoidlik mees peab end aga väga rikkaks. Mitte raha, vaid pere poolest. «Ma olen rikas, sest mul on kaheksa lapselast,» teatab Vetevool uhkelt. Kõik muu olevat köömes ja ajutine nähtus, aga just need kaheksa lapselast on olulised. Sellepärast peabki kauaaegne ettevõtja end rikkaks ja lõpetuseks lausub mees, et igaühel on võimalus saada sama jõukaks.