SUUR GRAAFIK: kes on suurimad euroraha kasusaajad Harjumaal ehk kes tegelikult kaotaks Eesti kaheks jaotamisest

Eurorahade toel üle Eesti rajatud terve rida hooneid ja arendatud muid taristuprojekte. Foto: Toomas Huik

Kui lõppenud nädalal toodi Eesti kaheks jagamise vastuargumendina välja Harjumaa rahaline kaotus – iseäranis teadusarenduse, meditsiini ja sotsiaalhoolekande vallas –, siis praegu välja jagatud rahasummasid vaadates on suurimad kasusaajad maakonnas hoopis riigiettevõtted või -asutused, kes valavad seda raha peaasjalikult betooni.

Möödunud nädalal jõudis avalikkuse ette teoreetiline võimalus jagada Eesti edaspidi euroraha jagamisel kaheks – arenenud Harjumaaks ja vähemarenenud ülejäänud Eestiks. Rahandusministeeriumi analüüsid näitavad, et võimalik rahaline võit seniste rahajagamise tingimuste jätkumisel oleks ülejäänud Eesti jaoks 150–700 miljonit eurot seitsme aasta peale.

Küll aga tähendaks see eelmisel euroraha perioodil (2007-2013) jagatud summasid arvesse võttes ligikaudu ühemiljardilist kaotust Harjumaa ja Tallinna jaoks, kes ei oleks uuel eelarveperioodil enam Euroopa Liidu silmis mitte mingil moel piirkond, mida on vaja eurorahaga järele aidata. 

Praegu läheneb Harjumaa SKT inimese kohta 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, aga ülejäänud Eestis jääb see keskmiselt alla 60 protsendi. Seni on euroraha jagamisel Eesti kui ühe piirkonna SKT inimese kohta jäänud veel alla vähemarenenud piirkondade ülempiiri ehk 75 protsendist SKTst inimese kohta.

Kolmandik eurorahast läheb Tallinna ja Harjumaale

Rahandusministeeriumi andmetel saab eelmise euroraha rahastusperioodi pinnalt öelda, et Harjumaale ja sealhulgas Tallinnasse investeeritakse kokku vähemalt kolmandik Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest. 

Praegusel perioodil on nende kaudu Eestile eraldatud toetuse maht kokku ligikaudu 3,5 miljardit eurot ning juba praegu on maakondade võrdlusest näha, et selgi perioodil on selgelt suurimaks kasusaajaks Tallinn ja Harjumaa.

Vaata lähemalt juuresolevalt graafikult.

 

Lõppenud nädalal tuli muuhulgas ka jutuks, et Eesti kaheks jaotamise vastu räägib ennekõike asjaolu, et enim kaotaksid sellest Tallinnas ja Harjumaal tegutsevad teadusarendusasutused, sh ülikoolid, sotsiaalhoolekandeteenused ning meditsiiniasutused.

Küll aga ilmneb praegu käimasoleva rahastusperioodi (2014–2020) toetuste saajaid vaadates, et Harjumaale eraldatava euroraha vähenemisest kaotaksid hoopis  riigiettevõtted ja peaasjalikult need, kes tegelevad taristuvallas. Näiteks on suurimaid summasid saanud maanteeameti tee-ehitusprojektid, Tallinna Lennujaama ning raudteetaristule suunatud arendused.

Märksa väiksemad on summad, mis on läinud haridusele laiemalt, ülikoolidele, sotsiaalhoolekandele ja meditsiinile, kuid nendegi puhul on valdavalt tegemist olnud ehitusprojektidega. Ehk teisisõnu, Harjumaa kaotaks pigem seda euroraha, mida seni on peaasjalikult betooni valatud.

Vaata lähemalt juuresolevast tabelist.

 

Rahandusministeerium toonitab küll, et antud eurotoetuste ülevaate puhul tuleb silmas pidada, et sellele lisanduvad veel põllumajanduse otsetoetused, maaelu arengu ning merendus- ja kalandusfondi toetused. Samuti ei ole siia hulka arvestatud neid eurotoetusi, mis on taotletud Euroopa Liidu kesksetest fondidest.

Nende alla kuuluvad näiteks Euroopa Ühendamise Rahastu, millekaudu toetatakse Rail Balticu ja Balticconnectori rajamist, ning Horisont 2020, mis jagab toetusi teadusprojektide ning mida Eesti ülikoolid on edukalt taotlenud. Ühtlasi, raha, mis on taotletud kesksetest fondidest, ei pruugi liikuda läbi riigieelarve – näiteks on ülikoolidel oma eelarved.

Eesti peab sõltuvust eurorahast vähendama

Samuti ilmnes lõppeva nädala jooksul, et seni on Eesti kaheks jagamise võimalust vaka all hoitud ennekõike just sellepärast, et see oleks rahaliselt väga kahjulik Harjumaale. Nimelt oleks Eestil juba varem – kas siis 2013. või 2015. aastal – olnud võimalik taotleda Eurostatilt Eesti kaheks jaotamist, kuid seda ei tehtud. 

Kui nüüd peaks otsustatama selle kasuks, saab avalduse sisse anda alles 2019. aasta veebruaris ning siis hakkaks see kehtima mitte järgmise 2021. aastast algava euroraha perioodi puhul, vaid alles sellele järgneva, 2028. aasta järgse rahajaotuse puhul.

Samas on riigikontroll juba eelmisest aastast peale toonitanud, et Eesti valitsus ja riigiasutused peavad hakkama arvestama sellega, et kuldne eurotoetuste põli saab õige pea läbi ning kõigi nende investeeringute ja arenduste puhul, mida seni on rahastatud eurorahast, tuleb hakata peagi katet leidma hoopis riigieelarvest.