/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/01/30/1547174t1h010d.jpg)
Eesti Apteekide Ühendus soovib, et sotsiaalministeerium muudaks ravimiseadust ja pikendaks enne 2014. aasta juunit üle 4000 elanikuga linnas tegutsenud haruapteekide tegutsemise õigust 2020. aasta aprillini
Apteekide ühendus tahab haruapteekidega jätkata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti soovib ühendus, et enne 2014. aasta 9. juunit üle 4000 elanikuga linnas tegutsenud haruapteegi tegevusloa asemele saaks taotleda üldapteegi tegevusluba sõltumata haruapteegi omaniku vastavusest proviisori omandinõudele.
Apteekide ühenduse hinnangul on praeguseks tekkinud ebavõrdse kohtlemise olukord, kus proviisori omanduses olevaid üle 4000 elanikuga linnades asuvaid haruapteeke saab üldapteekideks restruktureerida, ent mitte-proviisoritest omanikud seda teha ei saa.
Samuti on riik käitunud mitte-proviisoritest haruapteekide omanike suhtes sõnamurdlikult, rikkudes õiguspärase ootuse põhimõtet. Kui riik ei võimalda mitte-proviisoritest haruapteekide omanikel üle 4000 elanikuga linnades paiknevate haruapteekide restruktureerimist üldapteekideks, tekib ka väga selge konflikt põhiseaduse ning välisinvesteeirngu kaitse lepingutega.
«Taolist sundsulgemist või sundvõõrandamist saab läbi viia üksnes kohese ja õiglase hüvitise eest. Kohese ja õiglase hüvitise mehhanisme haruapteekide sulgemise kohustamise korral aga ei eksisteeri. Soovime, et antud olukord laheneks mõistlikult,» kirjutas apteekide ühenduse juhatuse liigeTanel Terase.