/nginx/o/2017/03/23/6481641t1he3d9.jpg)
Sotsiaalministeeriumi kava panna omavalitsused rohkem tegelema noortega, kes ei tööta, ei otsi tööd ega õpi, näib endast kujutavat liiga suurt eraelu- ja perekonnavabaduse riivet, märgib andmekaitse inspektsioon.
Andmekaitse lasi põhja tööta noorte iegistri plaani (2)
17. veebruar 2018, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameti juht Viljar Peep pole veendunud lahenduse põhiseaduspärasuses, vahendab Äripäev.
«Põhiseaduses lubatud pere- ja eraellu sekkumise alused on järgmised: tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks,» loetleb Peep oma kirjas riigikogu sotsiaalkomisjonile ja õiguskantslerile. Peep jätkab: «Kui võtta seda loetelu lõplikuna, on raske siia paigutada eelnõuga ettenähtud andmetöötlust.»
Loe pikemalt Äripäevast.
Meil on tuhandeid riigi vaateväljast kadunud noori. Näiteks on nooruk läinud kutsekooli, jätnud seal õpingud pooleli, kuid pole pärast seda kodukanti tagasi läinud. Samuti ta ei tööta ega teeni kaitseväes.
Riigikogu liige Helmen Kütt kirjutab Järva Teatas, kuidas praegune süsteem eeldab, et noor teeb esimese sammu, et jõuda töötukassasse, mis aga sageli ei toimi. «Nii olemegi pannud suured lootused niinimetatud noortegarantii tugisüsteemile, mis võimaldab omavalitsuse töötajatel lihtsamini oma piirkonna mitteaktiivsete noorteni jõuda,» selgitab Kütt.
«Kui sotsiaalkomisjon alustas arutelusid noortegarantii tugisüsteemi asutamise üle, siis helistas mulle mitu ema, kelle süda valutas oma poja pärast. Neis oli tärganud lootus, et ehk tõuseb sellest kasu ka nende lastele,» lisas ta.