Kütusemüüja hoiatab: sooja kütuse tankimisel võib korralikult petta saada

Kütuse tankimine. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Inimesed, kes tangivad krõbeda külmaga sooja kütust, võivad korralikult mööda pükse saada, kuna sooja kütuse maht paagis väheneb, kirjutab Alexela juhatuse liige Alan Vaht oma blogis.

«Enamik tarbijatest ei ole kunagi adunud, et kütuse tankimisega võib saada korralikult petta. Loetakse sente ning ollakse pimesi veendunud, et sooritati madalaima hinnaga kõige säästlikum tankimine. Tegelik oht peitub hoopiski kütuse temperatuuris, millest saadav kahju võib ühe tankimisega ulatuda 3-5 euroni,» alustas Vaht oma blogisissekannet.

Vaht selgitab problemaatika lahti: kui inimene läheb näiteks 20-kraadise külmaga tanklasse kütust ostma, pole tal aimugi, kas kütuse enda temperatuur on -20 või +20 kraadi. Vahti sõnul võib Eesti tanklates olla mõlemat. See sõltub peamiselt sellest, milline on kütuse temperatuur terminalis, kust kütus tanklasse tarnitakse. 

Kui tõesti juhtub, et väljas on krõbe külm, aga kütus on 20 kraadi soe, siis võib juhtuda, et 50 liitrist bensiinist saab järgmiseks hommikuks hoopis 47,6 liitrit. Nimelt tuleb arvestada, et soojalt tangitud kütus on oma mahult paisunud. 

«Jättes auto eelviidatud -20-kraadise välisõhu temperatuuri korral ööseks seisma, on bensiini maht kütusepaagis hommikuks vähenenud 2,4 liitri võrra. Tänastes hindades teeb see kaotuseks 3 eurot,» selgitas Vaht. 

Teine variant on see, et inimene ostab tanklast kütuse, mille temperatuur on samuti -20 kraadi. Sellisel juhul oleks tangitud kütuse kogus olnud 50 liitrit, kuid arvestades, et kütuse ja välisõhu temperatuurid on võrdsed, jääb kütuse maht öö möödumisel muutumatuks ehk selle maht täiendavalt enam ei kahane.

Tema sõnul on Eestis siiski palju tanklaid, mille kütuse temperatuur on talveperioodil konkurentidest väga palju kõrgem. «Viimasel juhul saab tarbija paraku otseselt petta.»

Ta jätkas, et kindlasti on nii mõnigi tarbija tunnetanud, et auto kütusekulu on talvel suurem. «Vastav suurem kütusekulu tuleneb otseselt kütusemahu kahanemisest sooja kütuse tankimisel külmal talvisel perioodil.» Muidugi on sel ka teisi põhjuseid, lisas ta.

Vahti sõnul on tegu puhta füüsikaga vedelike paisumisest ja kahanemisest vedeliku temperatuuri muutumisel. Tema sõnul on rahvusvaheliselt kokku lepitud, et kütuse koguste mõõtmistulemused teisendatakse terminalis teostatavate mõõtmiste korral temperatuurile +15 kraadi. Samuti tasutakse riiklikud maksud nagu kütuseaktsiis ja varumakse alati ümberarvestatuna +15-kraadise mahu järgi.