/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/16/7588387t1h4304.jpg)
Naiste tööl käimine on suhteliselt uus nähtus ja kuna ühiskond alles otsib töötavat mudelit pere- ja tööelu ühildamiseks, siis võiks emapalga mõttel täitsa jumet olla, leiab ettevõtja Heldur Meerits.
Ettevõtja: tundub, et naist peetakse mehe äpardunud variandiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu on Eesti sündimuskordaja 1,6 last naise kohta, siis taastetasandiks peetakse sündivuskordajat 2,1, ent sinna on veel pikk tee minna, leiab ettevõtja Äripäeva arvamusloos, kus vaatab peamisi takistusi, mis võimaldaks Eesti naistel rohkem sünnitada.
«Kõigi nende otsingute juures tundub, et naist peetakse mehe äpardunud variandiks. Et kõik naiste rolliotsingud on suunatud lihtsalt naise muutmisele mehe-sarnaseks,» kirjeldab Meerits. Ta lisab, et ilma silmaklappideta vaadates näeksime aga, et meestel ja naistel on rohkem erinevusi kui vaid pikkus ja kaal.
«Nii mõtlen minagi, et naistele laste kasvatamise eest palga maksmine – vähemalt suuremate perede korral – on huvitav mõte,» lausub Meerits, kelle hinnangul võiks ühiskond muuta oma suhtumist nii, et ka emaks olemine oleks naise jaoks karjäärivalik, mida muuhulgas toetab ka riik läbi emapalga maksmise.
Loe lähemalt Äripäevast.