Finantsinspektsioon: vaid pool Eesti makseasutustest teenib kasumit

Kilvar Kessler. Foto: Peeter Langovits

Finantsinspektsiooni värskest turuülevaatest selgub, et Eesti pangad on mõistlikult laene välja andnud, üksnes pool Eesti makseasutustest teenib kasumit ja elukindlustajate arv Eestis on langenud kolmeni. Ühtlasi on kõigis Balti riikides viimasel ajal tõusnud sõidukikindlustuse tariifid.

Siin tegutsevad pangad, fondivalitsejad, investeerimisühingud, makseasutused ning elukindlustus- ja kahjukindlustusseltsid täidavad Finantsinspektsiooni äsja avaldatud 2017. aasta kolmanda kvartali andmete põhjal kapitalinormatiive suure varuga, teatas finantsinspektsioon.

Pankade peamine risk on seotud Rootsi kinnisvarasektoriga

Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli aastakasv aeglustus 2017. aasta kolmandas kvartalis märkimisväärselt, 5,5 protsendilt 1,4 protsendini. Erakordse aeglustumise põhjused olid ühekordsed turuosaliste konsolideerimisgrupis toimunud ümberkorraldused. Nimetatud ümberkorralduste mõju elimineerides laenukasv tegelikkuses kiirenes ja küündis aastavõrdluses 6,5 protsendini.

Grupisiseste tehingute tulemusel äriühingute laenuportfelli maht vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,2 protsendi võrra, seda peamiselt kinnisvarasektori laenude vähenemise tõttu. Eraisikute laenukasv veidi kiirenes ning nende aastakasv oli 6,7 protsenti.

Pangad ja filiaalid teenisid kolmandas kvartalis 210,5 miljonit eurot tulu ja 85,1 miljonit eurot kasumit. Pankade kogutulu langes kvartaliga üks protsent ning seda peamiselt finantstehingute ja muude tulude languse tõttu. Ehkki pankade omakapitali tootlikkus on viimastel kvartalitel veidi langenud, on pankade peamised tululiigid intressitulud ja teenustasutulud tõusnud.

Eesti pankade kasumlikkus püsib hea ning pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrid on endiselt tugevad. Samal ajal püsivad Rootsi kinnisvarasektoriga seonduvad riskid, mille realiseerumisel kanduks selle mõju ka Eesti pangandusturule. Seetõttu on oluline, et pangad säilitaksid riskide realiseerumise katteks piisavad kapitalipuhvrid.

Fondivalitsejate hallatavate varade maht ületas kuue miljardi piiri

Eestis tegutsevate fondivalitsejate hallatavate varade maht kasvas kolmandas kvartalis seitse protsenti ja ületas kuue miljardi euro piiri.

Märkimisväärse kasvu taga on peamiselt nii enda fondide valitsemine kui ka allhanke korras investeeringute juhtimise teenuse osutamine välismaistele fondidele. Fondivalitsejate maksude eelne kasum ja puhaskasum kasvasid kolmandas kvartalis viie miljoni euroni. Kasvu toetas muu hulgas finantsinvesteeringutelt teenitud kasum.

Fondivalitsejate sektori tulukus ja kapitalitootlus on head, koondbilansis on suur osakaal likviidsetel varadel. Suurimat riski, tururiski, kannavad oma fondidesse tehtud investeeringud, teine oluline risk on operatsioonirisk.

Investeerimisühingute tururiskide tase püsib kõrge

Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, vähenes kolmanda kvartaliga kuue protsendi võrra ning oli 947 miljonit eurot. Sektori kasumlikkus kolmandas kvartalis paranes ning seda tänu heale kauplemisportfelli tulemile ning väiksemale kahjule valuutakursside erinevustelt ja riskimaanduselt.

Investeerimisühingute tururisk on kõrge ning selle võtmine mõjutab oluliselt investeerimisühingute kasumlikkust ja kapitaliseeritust. Tururiskiga võrdseks riskiteguriks võib pidada laiaulatuslikku piiriülest tegevust ja mitteresidentide teenindamist.

Mitteresidentidest klientide varade hoidmise ning keerukate ja kõrge sagedusega tehingute vahendamisega kaasnevad vastavusriskid.

Makseasutuste sektoris suurenes jaemaksete arv

Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehtud maksete maht oli kolmandas kvartalis 74 miljonit eurot ehk 13 protsenti vähem kui teises kvartalis. Maksete arv püsis kolmandas kvartalis miljoni piiril. Keskmine maksetehingu summa aga mõnevõrra vähenes ja oli 75 eurot.

Makseasutused teenisid aasta esimese üheksa kuuga ligi miljon eurot kasumit, sellest kolmandas kvartalis 0,42 miljonit. Kasumit teenivad vaid pool Eesti turul tegutsevatest makseasutustest.

Eestis registreeritud makseteenuste pakkujad on: AS Pocopay, aktsiaselts Talveaed, Coop Finants AS, GFC Good Finance Company AS, Kambja Hoiu-Laenuühistu, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, Maksekeskus AS, Meieni OÜ, osaühing GRAPE TAX-FREE, PayHub AS, TavexWise AS, TransferFast OÜ ja Wallester AS.

Elukindlustusandjate arv langes kolmeni

Eesti elukindlustusseltsid kogusid kolmandas kvartalis kindlustusmakseid 54,6 miljoni euro ulatuses ehk seitse protsenti vähem kui kvartal varem. Kindlustusmaksete mahu languse taga on väiksem investeerimisriskiga elukindlustuse (IRE) müük. Üheksa kuu kokkuvõttes on kindlustusmaksete maht aga 11 protsendi võrra kasvanud.

Elukindlustusseltsidel esines kahjunõudeid 30,1 miljoni euro ulatuses. Enim oli nõudeid investeerimisriskiga elukindlustuses, 16,2 miljoni euro väärtuses ehk 53,7 protsenti kõigist kahjunõuetest, järgnesid kasumisosalusega tooted ja ravikulude kindlustus.

Elukindlustusseltside varade maht kolmandas kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvades kolme protsenti ehk 1,2 miljardi euroni. Olulisi muutusi ei toimunud ka varade ja kohustuste struktuuris.

27. novembril 2017 jõudis lõpule Mandatum Life Insurance Baltic SE ühinemine oma emaettevõttega ning tegevust Balti riikides jätkatakse läbi Soome emaettevõtte filiaalide. Eestis on nüüd registreeritud kolm kohalikku elukindlustusandjat senise nelja asemel, lisaks tegutseb siin veel kaks välisfiliaali.

Sõidukikindlustuses on tariifid tõusnud kogu Baltikumis

Eesti kahjukindlustusseltsid koos oma filiaalidega kogusid kolmandas kvartalis kindlustusmakseid 122 miljoni euro ulatuses ehk ühe protsendi võrra vähem kui teises kvartalis.

Aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes on maksete maht siiski kasvanud, kokku koguti 363 miljonit eurot ehk 13,8 protsenti rohkem kui 2016. aasta samal perioodil. Mahtude sedavõrd kiiret kasvu toetas nii tarbimise kasv majanduse elavnemise läbi kui ka tariifide tõus. Sõidukitega seotud kindlustusliikides on tariifid tõusnud kogu Baltikumis.

Kahjukindlustusseltsid teenisid aasta esimese üheksa kuuga 32,2 miljonit eurot kasumit. Valdav osa kasumist teenitakse endiselt kindlustustegevusega ning olulisimaks kasumiallikaks on varakindlustus.