/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2010/10/15/449636t1hd395.jpg)
Kui riigikogu võtab praegusel kujul vastu uue korruptsioonivastase seaduse, tähendab see, et peagi ei küsi riik enamikult siiani majandushuvide deklaratsiooni täitnud ametiisikuilt nende sissetuleku ega vara kohta mitte midagi.
Majandushuvide avaldajate arv väheneb oluliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andmed selle kohta, kui palju ametnike majandushuvide deklaratsioone siiani esitada on tulnud, on üsnagi umbmäärased. Justiitsministeerium kinnitas, et neid on «ainuüksi ministeeriumides koos haldusaladega ja maavalitsustes ligi 20 000». Uues korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskirjas on praeguste deklaratsioonide arvuks esitatud 30 000.
Uue eelnõu järgi peaks Postimehe arvestuse järgi deklaratsiooniesitajate arv vähenema ligikaudu 5000 inimeseni; neist lõviosa, ligi 3000, moodustavad omavalitsuste volikogude liikmed. Neile lisanduvad veel linna- ja vallavalitsuste liikmed; kõiki ülejäänuid on juba tunduvalt vähem.
Linnaosajuhid vabaks
Kaitseväes, Kaitseliidus ja julgeolekuasutustes hakkab deklaratsiooniesitajate arv sõltuma sellest, kui palju kaitseväe juhataja või asutuse juht neid vajalikuks peab.
Kui uus deklareerimise kord kava kohaselt 2013. aastal jõustub, ei pea majandushuve enam avaldama päästeametnikud, kohtutäiturid, vanglaametnikud ega kriminaalhooldusametnikud. Samuti ei küsita majandushuvide deklaratsioone enam riigi osalusega ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmetelt, samuti mitte omavalitsuse osalusega või avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingute juhtorganitelt.
Majandushuvide deklareerimisest pääseks Eesti diplomaatilisi esindusi juhtivad suursaadikud, riigikontrolli peakontrolörid, avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogude liikmed ja kõik notarid (välja arvatud vaid notarite koja esimees).
Majandushuve ei pea tulevikus enam avaldama pankrotihaldurid ega riigi, omavalitsuste ja avalik-õiguslike isikute asutatud sihtasutuste juhtorganite liikmed.
Seni on tulnud majandushuvid igal aastal deklareerida kõigil prokuröridel ja politseiametnikel, uue seaduseelnõu vastuvõtmisel peaksid seda edaspidi tegema vaid juhtivad riigiprokurörid, juhtivprokurörid ja kõrgemad politseiametnikud alates politseimajoritest.
Nii nagu praegugi, tuleb ka tulevikus esitada majandushuvide deklaratsioon presidendil, ministritel, riigikogu liikmetel, kantsleritel, riigikohtu esimehel ja liikmetel ning kohtunikel.
Tallinnas pääseksid deklaratsioonide esitamisest linnaosavanemad ja linnaosade halduskogude liikmed – kõigi linna- ja vallavalitsuste liikmed aga peavad esitama andmeid oma vara ja sissetuleku kohta ka edaspidi.
Eelmisel aastal tekkis riigikogu korruptsioonivastases komisjonis väike skandaal, kui töötukassa nõukogu esimees Tarmo Kriis kutsuti komisjoni ette aru andma, miks ta oma majandushuvide deklaratsiooni esitamisega hilines. Kui aga eelnõus esitatud uus kord kehtestatakse, ei pea töötukassa nõukogu esimees 2013. aastal oma majandushuvidest enam midagi kirja panema – see kohustus jääks selles asutuses vaid juhatuse esimehele.
Muutused väldivad JOKKi
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Kalmet kinnitas, et kavatsuse nõutavate deklaratsioonide hulka tublisti kahandada tingib asjaolu, et keegi ei jõua neid kontrollida.
«Eestis on järgitud seisukohta, et eraldi korruptsioonivastase ameti või «deklaratsioonipolitsei» loomine ei ole mõistlik,» sõnas Kalmet. «Sellised asutused on omased riikidele, kus korruptsiooninäitajad on Eesti omadest palju kõrgemad.»
Justiitsministeeriumi andmeil on praeguste deklaratsiooni esitajate seas kõige erinevama taseme ametnikud: üksuste juhtidest, inspektoritest, maksuhalduritest ja raamatupidajatest kuni väga paljude lihtspetsialistide, arveametnike ja kontorireferentideni välja.
«Mõnes asutuses on deklaratsiooni esitamise kohustus pandud pea kõigile ametnikele,» märkis Kalmet. «Deklaratsioonide formaalne kontroll toob kaasa pigem ebasoovitava nihkumise aususelt ja läbipaistvuselt formaalsete kohustuste formaalsele täitmisele – rahvakeeli tekiks JOKK-olukord.»