:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583117t1h2b3c.jpg)
Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul võib seni kolmandiku euroraha saav Harjumaa kaotada oma miljard eurot, kui Eesti jaotataks edaspidi kaheks piirkonnaks – arenenud Harjumaa ning vähemarenenud ülejäänud Eesti. See on ka põhjus, miks seni pole kaheks jaotamist ka laiemas avalikkuses teemaks võetud.
«Harjumaa kaotaks kaheks piirkonna lõikamise puhul tõenäoliselt kuni miljardi vahendeid, mis tuleks asendada investeeringutega muudest allikatest,» ütles Ott Heinapuu rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast.
Ta märkis, et kuigi käesoleva perioodi jaotuse kohta on veel vara järeldusi teha, siis eelmise perioodi pinnalt saab öelda, et Harjumaale ja sealhulgas Tallinnasse investeeritakse kokku vähemalt kolmandik Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest.
«Juhul kui Eurostat taotlust aktsepteerib, on tõenäoline, et jaotus võib toetuste jagunemist hakata mõjutama alles rahastamisperioodil, mis algab aastal 2028,» leiab rahandusministeerium.
Praegusel perioodil on nende kaudu Eestile eraldatud toetuse maht kokku ligikaudu 3,5 miljardit eurot.
Eelmisel korral loobuti just Harjumaa pärast
Ühtlasi täpsustati ministeeriumist, et Eesti kaheks jaotamist arutati 2015. aastal rahandusminister Sven Sesteri ajal, kuid taotlust toona ei tehtud, sest lähim periood, mida mõjutada sai oli 2028+ ja seda taotlust saab veel esitada kuni 2019. aasta alguseni.
Nimelt ütlesid eile mitmed riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmed, et ei mõista, miks toonane minister sellest võimalusest ilma laiema ühiskondliku aruteluta loobus.
«Põhimõtteliselt oleks olnud Eesti valitsusel võimalus taotleda erand ELiga liitudes ja korduvalt pärast seda, aga seda võimalust pole kasutatud,» lausus Ott Heinapuu, põhjendades seda Eesti liiga väikese rahvaarvuga.
«Kuna Eesti rahvaarvu kriteeriumit muude regionaalsete jaotuste korral ei täida, ei ole me taotlenud erandit ei 2016. aasta ega varasemate regulaarsete, iga kolme aasta tagant toimuvate ülevaadete käigus.»
Heinapuu selgitas, et rahandusministeerium vastas 2016. aasta 28. jaanuaril statistikaametile, et ei soovi Eurostati määratluses Eesti piirkondade jaotust muuta.
«Võeti arvesse, et Harjumaa toetussumma tõenäoliselt väheneks ja Eesti kaheks regiooniks jaotamine vähendaks valitsuse paindlikkust otsustada, millistel otstarvetel ja millises suuruses toetusraha millisesse piirkonda suunata,» põhjendas Heinapuu.
Ta lisas, et otsuse tegemisel võeti arvesse ka seda, et Eesti kaheks regiooniks jagamine tähendab tõenäoliselt toetuste administreerimise suuremat kulu ja keerukust, kui seda oleks tarvis teha senise ühe regiooni asemel kahes regioonis.
Heinapuu sõnul kaalub rahandusministeerium Eesti jaotuse küsimust uuesti pärast Euroopa Komisjoni eelarveraamistiku ettepaneku esitamist maikuus, mil on olemas reaalne põhi, mille alusel kahe stsenaariumi kohta võrdlusi koostada. «Enne uute kriteeriumide selgumist on arvutusi ennatlik teha.»
Kui peale mais esitatavat Euroopa Komisjoni ettepanekut peaks ministeeriumi analüüs näitama, et muu regionaalne jaotus oleks põhjendatud, siis kaalub valitsus taotluse esitamist 2019. aasta esimesel poolel, mil on järjekordne võimalus regionaalset jaotust üle vaadata.
Hakkaks kehtima alles pärast 2028. aastat
Ka märkis ministeeriumi esindaja, et tegelikult ei saa Eesti üldse kindel olla, et Eurostat aktsepteeriks taotlust muuta Eesti kaheks piirkonnaks, sest piirkondade jaotamise kriteeriumide järgi ei ületaks Eesti kaheks jaotatuna (Tallinn koos lähivaldadega ja muu Eesti või siis Tallinn ja muu Eesti) vähemalt ühe piirkonna osas piirkondadele seatud rahvaarvu alampiiri, milleks on 800 000 elanikku.
Küll aga ei hakkaks see rakenduma järgmise eurotoetuste perioodi keskpaigas, nagu eile ütlesid riigikogu eelarve kontrolli komisjoni liikmed, vaid alles ülejärgmisest rahastamisperioodist.
«Juhul kui Eurostat taotlust aktsepteerib, on tõenäoline, et jaotus võib toetuste jagunemist hakata mõjutama alles rahastamisperioodil, mis algab aastal 2028. Milline oleks regioonide ümberjagamise mõju selleks ajaks, on praegu võimatu prognoosida,» sõnas Heinapuu.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas eilehommikusel istungil, mis võivad olla Eurostati määratluses Eesti kaheks jaotamise võimalikud positiivsed ning negatiivsed tagajärjed.
Harjumaa ülejäänud Eesti arengust väga ees
Sellesisulise esialgse arvutuse on teinud rahandusministeerium eeldustel, et Euroopa Liit oleks samasugune kui enne Brexitit ja kehtiksid samad tingimused. Siis oleks Eestil kaheks jaotatud piirkonnana võimalik uuest eurotoetuste perioodist kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi võita kuni 700 miljonit eurot.
See on enam-vähem sama suurusjärk, mida Eesti kaotaks, kui ta jätkaks ühe piirkonnana, sest Eesti SKT inimese kohta läheneb 75 protsendile ELi keskmisest, mis tõstaks Eesti vähemarenenud riikidest üleminekuriikide hulka.
Enim kaotaks Eesti kaheks jagamise sammust aga just Harjumaa ja Tallinn, kes ei oleks uuel eelarveperioodil enam Euroopa Liidu silmis mitte mingil moel enam piirkond, mida on vaja eurorahaga järele aidata.
Praegu läheneb Harjumaa SKT inimese kohta 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, aga ülejäänud Eestis jääb see keskmiselt alla 60 protsendi.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)