:format(webp)/nginx/o/2018/02/14/7581709t1h48ab.jpg)
Sarnaselt rahandusministeeriumiga täna hommikul riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil osalenud riigikontrolli seisukoht tulevase eurotoetuste perioodi jaoks Eesti kaheks jaotamise küsimuses on, et rahaline võit, mida see kaasa tooks, ei tohiks jääda ainukeseks argumendiks, mida seejuures arvesse võetakse.
«Riigikontrolör on oma aastakõnes riigikogu ees eelmise aasta novembris öelnud, et suur sõltuvus Euroopa Liidu toetustest ei ole hea, me peame riiki oma maksumaksjate rahadega pidama ning ELi raha vähenemise korral veelgi läbimõeldumalt raha kasutama,» sõnas riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson, mis on olnud nende asutuse üldine seisukoht euroraha osas.
«Me ei saa ega tohigi jääda lõputult vaatama omamoodi nõudliku ootusega liidu jõukamate liikmesriikide poole, pidades seesugust abi loomulikuks ja vääramatuks osaks meie elust ja sissetulekutest ning arvates, et keegi teine peabki meile raha andma. Elujõuline ja kestlik riik peab oma funktsioneerimise üles ehitama sellele rahale, mida me ise oleme suutelised oma käte ja ajudega teenima,» ütles toona riigikontrolör Alar Karis.
Tuleks läbi mõelda, milleks seda raha on vaja
Mattsoni sõnul lähtub riigikontroll küsimuses, kas jaotada Eesti tulevase eurotoetuste perioodi tarbeks kaheks - arenenud Harjumaa ning vähemarenenud ülejäänud Eesti -, sellest, et ELi toetuste absoluutnumbri suurenemine ei kaota iseenesest lõhet, mis on tekkinud Harjumaa ning ülejäänud Eesti SKPs inimese kohta.
«ELi raha on mõeldud arengutõukeks, aga see ei tähenda üksnes suurema summa raha jaotamist sinna, kus arengut pole toimunud või kus demograafilistel või muudel loomulikel ja maailmatrendidest tulenevatel põhjustel toimub taandareng.»
Nimelt on välja käidud, et Eesti kaheks jaotamisest võime võita kuni 700 miljonit eurot eurotoetusi, mis on üsna sama suurusjärk, mida me kaotaks, kui Eesti jätkaks ka järgmisel eelarveperioodil raha taotlemist ühe piirkonnana.
«Tähtsam on ikka see, millele me kulutame, kuidas üks või teine investeering meie majandust mõjutab, kas sellest tõuseb tulevikus tulu, või tekitab see ainult juurde püsikulusid,» kirjeldas Mattson, mida tuleks enne kaheks jagamise taotluse sisse andmist Eurostatile siseriiklikult kaaluda.
Lisaks tuleb tähele panna, et see, milleks üks või teine piirkond võib vajada raha, ei pruugi kattuda sellega, milleks ELi struktuurifondide mõttest lähtudes on seda raha võimalik kasutada. Riigikontroll rõhutab ka, et ELi toetused ei ole imerohi demograafiliste ja muude loomulike protsesside vastu.
«Mõistlik on hoiak, et raha tuleks paigutada sinna, kus sellest võimalikult paljudele kasu tõuseb. ELi raha on mõeldud arengutõukeks, aga see ei tähenda üksnes suurema summa raha jaotamist sinna, kus arengut pole toimunud või kus demograafilistel või muudel loomulikel ja maailmatrendidest tulenevatel põhjustel toimub taandareng,» põhjendas riigikontrolli kommunikatsioonijuht.
Kui rääkida vaid rahast, siis leiab riigikontroll, et seda on mõttekas paigutada ikka sinna, kus see ka tegelikku ja perspektiivset arengut looks ning kiirendaks. Ka sõnas Mattson, et erinevate piirkondade investeeringute kasutamise võime on erinev, seda nii mahu kui ka toetuste või investeeringute liigiti.
Võib tuua kaasa kunstlikud investeeringud
«Ja kui pärast kaheks piirkonnaks tegemist muu Eesti hakkaks saama nö Tallinna või Harjumaa raha, siis peab ta seda mingis ulatuses kunstlikult hakkama investeerima valdkondadesse, kus Tallinnas oleks sellest kasu, mujal Eestis ei pruugi aga mõttekas olla,» tõi ta välja.
Riigikontroll on seisukohal, et siin tuleks vaadata asju mitte kohalikus, vaid globaalses mõõtkavas, vaadates, millised on Eestis need piirkonnad, millel on potentsiaali vähemasti Euroopa tasandil konkurentsivõimeline ja elujõuline olla. «Regionaalpoliitika abil teatud eripärasid arvestava tasakaalustatud arengu tagamine on märksa keerukam kui vaid raha laialijagamine,» selgitas Mattson.
Ühtlasi rõhutas riigikontrolli kommunikatsioonijuht, et kuna täpsem info järgmise ELi eelarveperioodi kohta selgub alles mais, siis enne seda ei ole tegelikult väga otstarbekas konkreetseid positsioone kujundada, sest need tugineks ebapiisavale või isegi vananenud infole.
Sellega viitas ta viimaste aastate eurotoetuste tulevikuaruteludele, kus on öeldud, et rahajagamise alused võivad pärast 2020. aastat oluliselt muutuda, mis tähendab, et SKT alusel piirkondade jagamine vähemarenenud, ülemineku- ning arenenud piirkondadeks ei pruugi üldse enam määrav olla.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel istungil, mis võivad olla Eurostati määratluses Eesti kaheks jaotamise võimalikud positiivsed ning negatiivsed tagajärjed.
Kaheks jaotamisest kaotaks Harjumaa
Sellesisulise analüüsi on olemas rahandusministeeriumil, kelle hinnangul on Eestil kaheks jaotatud piirkonnana võimalik uuest eurotoetuste perioodist võita kuni 700 miljonit eurot.
See on enamvähem sama suurusjärk, mida Eesti kaotaks, kui ta jätkaks ühe piirkonnana, sest Eesti SKP inimese kohta läheneb 75 protsendile ELi keskmisest, mis tõstaks Eesti vähemarenenud riikidest üleminekuriikide hulka.
Enim kaotaks Eesti kaheks jagamise sammust aga just Harjumaa ja Tallinn, kes ei oleks uuel eelarveperioodil enam Euroopa Liidu silmis mitte mingil moel enam piirkond, mida on vaja eurorahaga järgi aidata.
Tänasel hetkel läheneb Harjumaa SKP inimese kohta 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, aga ülejäänud Eestis jääb see keskmiselt alla 60 protsendi.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)