Tallinna Sadama süüasja kaitsjad taotlevad menetluse lõpetamist (5)
13. veebruar 2018, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sadama süüasja kaitsjad taotlesid teisipäeval Harju maakohtus toimunud eelistungil süüasja lõpetamist.
Harju maakohtu pressiesindaja sõnul leiavad kaitsjad, et kriminaalasi tuleks lõpetada või saata süüdistusakt tagasi prokuratuuri. Ühtlasi taotlesid kaitsjad tsiviilhagi menetlusse võtmata jätmist. Kohus teeb taotluse osas määruse 26. veebruariks. Süüasja istungid algavad järgmise aasta 8. jaanuaril ning protsessi lõpuaeg jääb eeldatavalt 2020. aasta suvekuudesse.
Riigiprokuratuur saatis Tallinna Sadama endiste juhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili kriminaalasja kohtusse mullu septembri lõpus - süüdistuse järgi võtsid mehed kokku neli miljonit eurot altkäemaksu, millest kolm miljonit eurot parvlaevade hankel. Ligi kolm aastat kestnud kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Allan Kiili ja Ain Kaljuranda 2005. kuni 2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.
Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka endisele Tallinna Sadama hooldusosakonna juhatajale Martin Paidele ning lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kahte juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.
Süüdistuse järgi nõustusid Allan Kiil ja Ain Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõttelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt. Kümne aasta jooksul nõustusid Allan Kiil ja Ain Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu neli miljoni euro ulatuses. Sellest suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, moodustas Allan Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot, ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro. Martin Paideni ning Ain Kaljurandini jõudis altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Allan Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.
Kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokurör Laura Feldmanis ütles, et Allan Kiil ja Ain Kaljurand võtsid altkäemaksu omakasu eesmärgil. "Süüdistuse järgi on alust ette heita, et Kiil ja Kaljurand mõlemad võtsid altkäemaksu järjepidevalt aastate vältel. Saadud altkäemaksu kuritegelikku päritolu ja tegeliku omaniku varjamiseks kasutati erinevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid. Nende poolt altkäemaksuga võetud summade osas on kriminaalmenetluse käigus kohaldatud varade arestimist." lisas riigiprokurör Feldmanis.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.