Päevatoimetaja:
Sander Silm

Pankrotiohus ettevõtteid on üha raskem ära tunda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pankrotistunud hoiuopõrsas. Pilt on illustratiivne
Pankrotistunud hoiuopõrsas. Pilt on illustratiivne Foto: SCANPIX

Kuigi pankrotistunud ettevõtete osakaal registreeritud äriühingutest püsis 2017. aastal teist aastat järjest aegade madalaimal 0,16 protsendi tasemel, toimusid muutused pankrotiohule viitavate tunnuste osas; üha raskem on pankrotiohtu määrata võlgade ja põhinäitajate järgi.

Märkimist väärib fakt, et koguni 18 protsendil ettevõtetest ei olnud vahetult enne pankrotistumist maksuvõlgasid ega maksehäireid ning nende ettevõtete peamised majandusnäitajad olid rahuldavad. Pankrotistunud ettevõtete summaarsed maksuvõlad ja maksehäirete summad on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud, selgub Creditinfo Eesti AS pankrottide paneeluuringust.

Püsiv maksejõuetus kuulutati välja 343 äriühingul, mis on 2,4 protsendi ehk kaheksa ettevõtte võrra rohkem kui aasta tagasi. Vaatamata väikesearvulisele tõusule püsib pankrotistumise tase endiselt madal ja tõenäoliselt jätkub sama trend ka 2018. aastal.

Maksejõuetutest äriühingutest 199 juhul pankrot rauges varade puudumise tõttu. Kuigi varatute osakaal 58 protsenti pankrottide arvust tundub kõrge, on nende summaarne käive vaid 18 protsenti pankrotifirmade kogukäibest.

Keskmiselt pankrotistus 2017. aastal 1,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta. Suurima pankrotistumise tasemega olid traditsiooniliselt majutus- ja toitlustussektor ning töötlev tööstus, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 4,3 ja 3,5 ettevõtet. Traditsioonilisest esikolmikust langes esmakordselt välja ehitussektor.

Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakonnad olid Läänemaa ja Ida-Virumaa, kus pankrotistus vastavalt 4 ja 2,5 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ning madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad Lääne-Virumaa, Rapla- ja Järvamaa, kus pankrotistus vastavalt 0,3; 0,5 ja 0,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta.

Keskmine 2017. aastal pankrotistunud ettevõte on kahe töötajaga, müügituluga kuni 200 000 eurot, pea olematu omakapitali ja kahjumiga töötav väikeettevõte. Ligi 97 protsenti pankrotistunud ettevõtetest said oma viimasel aktiivsel tegutsemisaastal madala Creditinfo Reitingu (BB, B, C, U).

Kümnest suurimast 2017. aastal pankrotistunud ettevõttest kolm tegutsesid hulgikaubanduses, kaks töötlevas tööstuses, kaks ehituses ning kaks veonduse ja laonduse tegevusalal. Suurim pankrotistunud ettevõte Spratfil AS tegeles kala ja kalatoodete tootmisega.

Teised suuremad pankrotistujad olid möödunud aastal osaühingud Joyful Partners, Bauschmidt, Rainer Trade, Seppälä Estonia, ÖM Bygg, Nap Konsult, Veeseadmete OÜ, Trialto Logistika ja Fineteam.

Tagasi üles