/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/01/25/7512903t1h17d0.jpg)
Rahandusministeerium avaldab järgmise kasvanud piirikaubandust arvesse võtva alkoholiaktsiisi laekumiste prognoosi aprillis, enne uue riigieelarvestrateegia koostamist.
Tegelikku piirikaubanduse mõju arvestav aktsiisiprognoos valmib aprilliks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järgmise maksulaekumiste prognoosi avaldab rahandusministeerium aprillis riigi eelarvestrateegia koostamise eel. Uus prognoos arvestab ka 2017. aasta tegelikke laekumisi ning kasvanud piirikaubandust,» ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre BNS-ile.
Suutre sõnul on oodata sel aastal suuremat maksulaekumist võrreldes varasemaga, kuivõrd toimub eelduste järgi kaks aktsiisitõusueelset varumist, samas kui eelmise aasta varud nihkusid suures osas 2016. aastasse.
«Lisaks realiseeruvad laekumistes 1. veebruari aktsiisitõusude mõju ja ka 2017. aasta suvel tõstetud õlle ja muu lahja alkoholi aktsiisitõusude mõju, mille mõju 2017. aastal oli suuremahulise varumise tõttu suhteliselt väike,» lisas Suutre.
Kui mullu laekus alkoholiaktsiisi 221,7 miljonit eurot, ehk 19,8 protsenti vähem kui eelarves planeeritud, siis käesolevaks aastaks planeerib rahandusministeerium alkoholiaktsiisi laekumist 333 miljoni euro eest, ehk 50 protsenti rohkem kui mullu.
«Riigikogu otsustas 16. jaanuaril kehtestada õllele ja kangele alkoholile alates 1. veebruarist madalama alkoholiaktsiisi määra, kui seadus enne seda ette nägi. Kui prognoosi selle muudatuse mõjuga korrigeerida, on tänavu oodata alkoholiaktsiisi tulu kokku 333 miljonit eurot,» märkis ministeeriumi pressiesindaja.
Alkoholiaktsiisi 2017. aasta tasumine oli eelarve ootusest 19,8 protsenti ehk 55 miljonit eurot väiksem. Suurima osa erinevusest eelarves prognoosituga – 32 miljonit eurot – moodustas aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga varutud koguste mõju.
Kaheteistkümne kuuga tasuti alkoholiaktsiisi 12,8 protsenti ehk 32,5 miljonit eurot vähem võrreldes 2016. aasta sama ajaga. Kuid kui arvestada aktsiisitõusude eelsed varud perioodi, mille eest need on tasutud, tasuti alkoholiaktsiisi 2017. aastal tarbitud koguste eest 3,2 protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga.
Aktsiisitõusudele eelnenud varumised toimusid 2016. aasta novembris ja detsembris. Oodatust suuremad varud soetati ka 2017. aasta juunis enne õlle ja muu lahja alkoholi aktsiisimäärade hüppelist tõusu.
Samuti jäi valitsuse ja riigikogu leevendavate otsuste tõttu ära varumine 2017. aasta detsembris. Alkoholi deklareeritud koguste languse taga on hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning Läti-suunalise piirikaubanduse suurenemine.