Aktiivselt tööd otsivad vastajad teenisid keskmiselt 873 eurot kätte, tööpakkumistele avatud vastajad 1023 eurot ja üldse mitte tööd otsivad töötajad 1060 eurot kätte, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri uuringust.
Uuest ametist unistavad kõik, kes saavad palka alla 1000 euro
12. veebruar 2018, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värske, üle 14 000 osalejaga tööturu-uuringu tulemused näitavad, et aktiivsus tööturul on erakordselt suur: 80 protsent töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele ja 28 protsenti ei kavatse praeguse tööandja juures töötada kauem kui aasta. Seega muutub uute töötajate leidmine ja enda juures hoidmine tööandjate jaoks järjest keerulisemaks ja kallimaks.
Tööturul on aktiivsemad eelkõige kehvemini toime tulevad madalama palgaga töötajad. Aktiivselt tööd otsivad vastajad teenisid keskmiselt 873 eurot kätte, tööpakkumistele avatud vastajad 1023 eurot ja üldse mitte tööd otsivad töötajad 1060 eurot kätte. Samas ei pruugi ka suurem palk tagada töötajate lojaalsust. Kuigi aktiivseid tööotsijaid oli üle mediaantasu (900 eurot kätte) teenivate töötajate seas vähem (alla 10 protsenti), oli suurem osa (71 protsenti) neist avatud pakkumistele, selgus Eesti suurimast töötasu- ja palgauuringust.
«Iga neljas töötaja plaanib töökohavahetust – Eesti tööturg on muutunud erakordselt aktiivseks, mida kinnitab ka kiirelt kasvav kandideerimiste arv,» ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. «Lisaks tööga rahulolematutele töötajatele, kellest kaks kolmandikku (66 protsent) plaanis lähiajal töökohavahetust, kavatses ka 18 protsenti tööga rahulolevaid töötajaid lähemal kuuel kuul töökohta vahetada,» lisas Henry Auväärt.
Viis aastat või kauem plaanib praeguse tööandja juures töötada alla kolmandiku (30 protsenti) vastajatest. Üle veerandi (28 protsenti) kavatseb aga lahkuda juba aasta jooksul. 16–24-aastastest noortest ei kavatsenud oma praeguse tööandja juures kauem kui aasta töötada peaaegu pool (44 protsenti).
«Seega näitavad uuringu tulemused, et pikaajaline staaž ühe tööandja juures hakkab ajalukku kaduma ja sage töökohavahetus saab uueks normaalsuseks,» kommenteeris uuringu tulemusi Auväärt.
Lisaks heale põhipalgale mängivad töötajate rahulolu ja töökohavahetuse juures olulist rolli ka lisatasud ja soodustused – kas töötajatel on võimalusi lisaraha teenimiseks ning milline on soodustuste pakett. Uuringu tulemused näitavad, et põhipalga kõrval on rahulolematus suur just lisatasude teenimisvõimaluse ja soodustustega.
Soodustused ja hüved on saanud iseenesestmõistetavaks töötingimuste osaks, millega värbamisel enam ei eristu, kuid mille puudumisel inimesed kandideerimisest loobuvad.
«Kuigi paljud organisatsioonid pakuvad töötajatele soodustusi, ei olnud soodustustega rahul 41 protsenti uuringus osalenud töötajatest,» kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
«Soodustustega rahulolematust mõjutab pakutavate soodustuste hulk ja nende vastavus töötaja eelistustele. Pool vastajad (50 protsenti) leidis, et soodustused ei vasta nende eelistustele ja 54 protsenti, et soodustusi ei pakuta piisavalt. Suuremat rahulolematust põhjustab see, kui tööandja ei paku mitmes sektoris iseenesestmõistetavaks saanud hüvesid, nagu näiteks erialaste täienduskoolituste kulude katmine, tasuta kohvi, tee ja joogivee pakkumine ning paindlik tööaeg. Kuigi ligi pool (48 protsenti) töötajatest pidas soodustusi oluliseks tasupaketi osaks, eelistaks enam kui pool (58 protsenti) soodustuste asemel suuremat põhipalka,» lisas Kadri Seeder.