Maksupettus Kreeka moodi: ettevõtja võtab peale palgapäeva töötajalt palga sularahas tagasi

Kreeka tööminister Effi Achtsioglou parlamendiistungil Foto: Wassilis Aswestopoulos/imago/Wassilis Aswestopoulos

Riigi maksusüsteemi muutmise ning avaliku sektori reformi kõrval on Kreeka valitsus viimase kolme aasta jooksul võtnud ette ka sotsiaalkindlustussüsteemi täieliku reformimise. Üheks oluliseks eesmärgiks on seejuures mustalt töötamise vähendamine.

«Peamine probleem Kreekas on, et kuigi mustalt töötamine on vähenenud, on aga suurenenud töötundide aladeklareerimine,» ütles reedel Kreeka tööminister Effi Achtsioglou Ateenas Euroopa ajakirjanikele. Näiteks deklareeritakse, et tegelikult täiskohal olev töötaja töötab osakoormusega ning ülejäänud töötasu antakse talle ümbrikupalgana.

Teine probleem selle kõrval on väga sarnane sellega, mida tehakse maksude vältimiseks nii Eestis kui teistes Euroopa riikides. «Tööandjad deklareerivad ametlikult, et maksavad töötajale miinimumpalka, aga ülejäänud osa palgast annavad talle mustalt,» kirjeldas Achtsioglou.

Ühtlasi nentis minister, et Kreeka tööandjad on väga kavalad ja püüavad pidevalt «uute trikkidega» järelevalveasutusi üle kavaldada. Näiteks saavad Kreekas tööandjad trahvi, kui nad ei maksa töötajale õigeaegselt palka välja. Ühtlasi peab töötasu olema kantud ametlikult töötaja pangaarvele.

«Möödunud jõulude ajal avastasime, et nad maksid palga välja, kuid pärast läksid koos töötajaga sularahaautomaadi juurde, lasid tal selle välja võtta ning endale tagasi tuua,» rääkis Achtsioglou, viidates juhtumitele, mida kohalik tööinspektsioon koos politseiga avastas. «Nad tulevad, jah, imeliste trikkidega välja, kuid me muutume ka järjest paremaks nende avastamisel.»

Trahvi asemel tööle registreerimine

Ümbrikupalga maksmise vähendamiseks on Kreeka valitsus pannud paika ka eraldi strateegia, mille kinnitasid 2016. aasta oktoobris ka tööandjad ning töövõtjad. Kreeka parlament võttis plaani toetava seadusandluse vastu mullu septembris. Selle eelarve on 7,5 miljonit eurot, mis tuleb Euroopa Komisjonilt, ning see viiakse ellu kolme aasta jooksul (2016-2019).

Selle käigus saavad tööinspektorid täiendavaid koolitusi, et nad suudaks paremini mustalt töötamise skeeme tuvastada, lisaks uuendatakse inspektsiooni IT-süsteeme, viiakse läbi avaliku teavitamise kampaaniaid, seotakse erinevad riiklikud andmebaasid omavahel, et tööinspektoritel oleks parem ülevaade, mis ettevõtetes toimub. Ühtlasi muudetakse mustalt tehtava töö trahvimäärasid ning esimest korda pärast 2010. aastat palgatakse ka tööinspektoreid juurde.

Kui 2013. aastal kehtestati trahvi suuruseks iga deklareerimata töötaja pealt 10 500 eurot, siis uus süsteem näeb ette, et kui tööinspektorid avastavad mõne mustalt töötava inimese, siis trahvisummat vähendatakse oluliselt, kui tööandja registreerib ta seejärel kohe ametlikult tööle.

«Ka käib sellega koos tingimus, et selle töötaja ametlikult tööle registreerimise järel ei tohi tööandja mõnda teist töötajat lahti lasta. Trahvisumma suureneb taas, kui tööinspektorid avastavad, et ettevõte on rikkunud talle seatud tingimusi,» märkis Achtsioglou. Need trahvid suunatakse sotsiaalkindlustussüsteemi eelarvesse.

Vaata graafikult lähemalt, kuidas on ümbrikupalga maksmine Kreekas viimasel viiel aastal vähenenud.

 

Achtsioglou kinnitusel on nad mustalt töötamise numbrid niivõrd alla saanud just tänu sellele, et tööinspektorite tööd on intensiivsemaks muudetud ning töötajale kui tööandjale on trahvide asemel loodud muud stiimulid.

«See on esimene kord, kus me läheneme sotsiaalkindlustussüsteemi reformimisele niivõrd terviklikult,» rääkis Kreeka tööminister Effi Achtsioglou reedel Ateenas Euroopa ajakirjanikele. Viimase kolme aasta jooksul ettevõetud reformi, mis võtab konkreetsemalt fookusse neli erinevat valdkonda, eesmärgiks on tugev sotsiaalsüsteem.

Selle käigus korraldatakse ümber sotsiaalkindlustuse süsteem - sealhulgas ka kõik, mis puudutab pensione -, sotsiaaltoetuste süsteem ning püütakse leida lahendusi nii ümbrikupalga maksmise vähendamisele kui ka noorte töötuse vähendamisele, mis on veel täna Kreekas üle 47 protsendi.