/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7560217t1h2769.jpg)
Mehhiko ja tekiila käivad kokku nagu sukk ja saabas. Mehhiko tekiilatootjad on aga mures, sest tekiila valmistamiseks tarvilik koostisosa on defitsiidis, vahendab news.com.au
Kas Mehhikot võib oodata ees tekiilakriis?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sinine agaav on taim, mille mahlast valmistatakse tekiilat, vahendab news.com.au. Mehhiko läänepoolses osariigis Jaliscos tegutsevad tekiilatootjad vaevlevad sinise agaavi puuduse käes, sest tarbijad nõuavad rohkem tekiilat, kui nemad toota suudavad.
Sinise agaavi hind on viimase kahe aasta jooksul tõusnud kuus korda. Tekiilaekspertide sõnul tõuseb sinise agaavi defitsiit järgneva aasta jooksul veegi, mis tähendab omakorda veel suuremat hinnatõusu.
/nginx/o/2018/02/09/7560223t1h4d2b.jpg)
2011. aastal külvati 17,7 miljonit sinise agaavi taime, et neid sel aastal kasutada. Mehhiko tekiilatööstuskoja andmetel on aga nõudlus 42 miljonile taimele.
«Turunõudluse kasv sööb meid ära,» sõnas ettevõtte Patron Spirits International strateegiajuht Francisco Soltero. «Tööstuse edu toob kriisi.»
Defitsiit kestab tõenäoliselt 2021. aastani, sest praegu istutatud taimi saab tekiila kasutamiseks kasutada alles mõne aasta pärast. Paljud sinise agaavi kasvatajad on alustanud saagikoristusega enne, kui taimed täiesti küpseks saavad. See aga omakorda vähendab tekiila kvaliteeti ja süvendab puudust veelgi.
Viimase kümne aasta jooksul on puhta ja kvaliteetse tekiila eksport USAsse kasvanud 198 protsenti, odavamate tekiilasegude eksport on tõusnud vaid 11 protsenti.
«Tekiila ei saagi olla odav jook, sest sinise agaavi kasvatamine on omaette investeering,» sõnas töötajate ametiühingu president Luis Velasco.