Josing: Eesti inimeste alkoholivarud on suuremad kui kunagi varem

Marje Josing Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et lisaks laiutavale eelarveaugule on valitsuse käpardlik aktsiisipoliitika tekitanud ohtliku olukorra, kus Eesti inimeste kodused alkoholivarud on suuremad kui kunagi varem. 

Eile saabus tõehetk, kui rahandusministeerium lõi kokku aktsiisilaekumise lõplikud numbrid. Selgus, et riik sai alkoholiaktsiisi laekumisega 55 miljonit eurot vastu pükse. Sinna juurde veel 22 miljonit eurot kütuseaktsiisilt saamata jäänud maksuraha. Kui rahandusministeerium pani prognoosidega kõvasti mööda, siis konjunktuuriinstituudi prognoosid olid vägagi täpsed. Nad eksisid kõigest 1,3 miljoni euroga.

Marje Josingu sõnul ei olnud see neile üllatus. Nad tuginesid reaalsetele andmetele ja Läti piirikaubanduse mahtudele, mis eelmisel aastal hüppeliselt kasvas. Teda hämmastab jätkuvalt aga see, kui optimistlik on oma prognoosides rahandusministeerium. Olgu öeldud, et ministeerium ootab sel aastal alkoholi aktsiisis 341 miljonit eurot. Võrdluseks mullu laekus vaid 222 miljonit. Ehk siis «kuidagi» peaks sel aastal meie eelarvesse laekuma pea 120 miljonit lisaeurot.

«See oodatav summa on koomiline, lausa müstiline. Mis selle alus peaks olema? Kust see raha tuleb?» naeris Josing. «Ma saan aru, et need numbrid olid tekitatud nii, nagu vaja oli. Eelarveaukude katteks.» Samas ei tahtnud ta kuidagi süüdistada ametnikke, vaid pigem on asi poliitikutes, kes oma sinisilmse ja käpardliku aktsiisipoliitikaga on kõik pea peale keeranud.

Ühtegi head lahendust enam ei paista

Tema sõnul oleks neil praegu viimane aeg öelda, et kuningas on alasti. «Mingit liikumist on siin näha, esimesed sammud on tehtud,» rääkis majandusteadlane. Mäletatavasti on rahandusminister Toomas Tõniste aeg-ajalt öelnud, et aktsiisitõusuga on üle piiri mindud. Isegi peaminister Jüri Ratas pidi sel nädalal tunnistama, et aktsiisidega on midagi nihu ja et valitsus on vajadusel nõus oma poliitikat korrigeerima. Josingu sõnul ei taha aga ükski poliitik oma vigu otse tunnistada. Lisaks kardavad nad seda, et aktsiisitõusude tühistades tuleb alati välja pakkuda ka see, kuidas me eelarvesse tekkivat auku lapime.

Valitsuse naha päästab praegu ainult ja ainult see, et Eesti majandusel läheb  hästi ja ülejäänud riigimaksud laekuvad paremini kui oodatud, selgitas Josing. Seda näitas ka rahandusministeeriumi statistika, kus näiteks sotsiaal- ja käibemaksu laekus mulluse eest pea 10 protsenti enam. «Praegu kaetakse aktsiisiaugud teistest maksudest, aga normaalne see ei ole. Kohe kuidagi mitte,» ütles Josing.

Aktsiisipoliitikaga on valitsus end aga niimoodi nurka värvinud, et Josingu hinnangul enam ühtegi head lahendust ei paista. Teda pani jätkuvalt imestama see, kuidas valitsus on tühja koha pealt suutnud tekitada enneolematu piirikaubanduse. «Kuidas seda parandada?» küsis Josing. «Kas tõesti hakkame me aktsiise alandama? See oleks Eestis esimene kord, kui me hakkame alkoholi hinda alandama? Kuidas see mõjutab inimeste joomist? Mis signaali see annab?»  

Keldris on varud, mida pole varem nähtud

Konjunktuuriinstituudi juhi sõnul oli meil enne praeguse valitsuse üliranget aktsiisipoliitikat küllaltki hea seis, kus alkoholi tarbimine Eesti inimeste hulgas vaikselt langes ja ka üldised hoiakud hakkasid paranema. «See oli loogiline ja orgaaniline protsess,» märkis ta, «aga nüüd on see kõik pea peale keeratud ja seisame silmitsi täiesti uute hädadega.»

Nende peagi ilmavalgust nägevast uuringust selgub, et Eesti inimestel on kodus alkoholivarud, mida neil pole kunagi varem olnud. «Kas need varud muudavad inimese tarbimiskäitumist? Missugused on uued tarbimismustrid? Kui palju ja kunas juuakse? Need on kõik uued ja meie endi poolt tekitatud küsimused, mida meil pole varem sellises mahus olnud,» selgitas Josing. 

«Ei ole häid lahendusi enam,» pidi Josing tunnistama. «Kui midagi soovitada, siis seda, et esimese asjana tuleks kõik tõusud ära jätta ja siis edasi vaadata,» arvas ta.