POSTIMEES ATEENAS Vihane kreeklane: mis elu see on, kui 38-aastaselt pean veel vanemate juures elama

Alles pühapäeval, 4. veebruaril demonstreerisid kreeklased parlamendiesisel väljakul peaminister Alexis Tsiprase ja tema soovi vastu ajaloolises Makedoonia nime küsimuses kompromissile minna. Foto: VALERIE GACHE/AFP

Kreeka pealinna tänavatel kohalikega riiki enam kui kaheksa aastat tagasi tabanud majanduskriisist rääkides on kuulda rohkem nurinat kui kiitmist. Sarnaselt eestlastega häirib neidki kõige enam reformide ja Alexis Tsiprase juhitava valitsuse muutlikkus, mis teeb igapäevaelu väga ebakindlaks.

«Meie elu on täielikult muutunud pärast majanduskriisi,» räägib 38-aastane Saikis, kes jalutab parajasti Süntagma väljaku lähedasel tänaval oma koera. «Lisaks majandusprobleemidele on sellel olnud suur mõju ka meie isiklikele suhtele – kui sul ei ole tööd, siis ei ole sul ka õiget elukohta,» kirjeldab kreeklane.

Ta räägib, kuidas alles veel hiljuti oli ta pärast töötuks jäämist sunnitud kolima tagasi oma vanematekoju. «38-aastaselt! Ja aasta aega seal elamist ajas mind hulluks! Nüüd on mul lõpuks oma elukoht – mitte küll päris selline, millist ma tahaks –, aga vähemalt oma elukoht,» märgib Saikis. Ühtlasi ütleb kreeklane, et tal on terve hulk sõpru, kes sarnaselt temaga siiamaani elavad vanematega.

«Mu palk ei ole just suur, kuid see on täiesti normaalne summa, saad elamisväärselt elada ja oma baasvajadused rahuldada,» tõdeb mees. Kui küsida temalt aga, millise hinnangu annab ta Kreeka valitsuse viimaste aastate maksureformidele, mis on maksukoormust vaid kasvatanud, ütleb mees otse, et tegemist on väga ebaõiglase sammuga.

Hinnad ülejäänud Euroopast kõrgemad

«Kui ma räägin oma sõpradega, kes elavad Euroopas või Ameerikas, ning kui meie jutt läheb maksudele, on see keeruline teema. Meil pidevalt muudetakse reegleid ja iga uue kuu alguses ma ei tea, kui palju sellel kuul mu palgast makse maha läheb,» kehitab kreeklane õlgu.

Ka märgib ta, et vestlustest Saksa sõpradega on välja tulnud, et ka tavalises toidupoes on Kreekas kaubad kõige kallimad. «Meie sissetulekud on kõige väiksemad, aga ma peame maksma kaupade ja bensiini eest kõige rohkem!» Kütusehinna kohta peab tema jutt täiesti paika, tänavapildis jääb silma, et Kreeka tanklates maksab A95 bensiiniliiter 1,5 euro ringis.

21-aastane Angela, kes õpib IT-d, ütleb, et tema mõtleb hoopis pärast ülikooli lõpetamist Kreekast mujale Euroopasse kolida, kuna arvab, et tal on nii märksa paremad võimalused tööd leida. «Töötuse määr on Kreekas niivõrd kõrge (ligi 20 protsenti – toim), et minuvanused isegi ei looda siit midagi leida,» põhjendab neiu. Tema 22-aastane sõber Aris märgib üksnes lakooniliselt, et asjad on halvad.

Angela sõnul ei saa ta liiga palju ka oma vanematele loota, kuna nad olid pikka aega töötud, kuid nüüd on lõpuks taas tööd leidnud. «Viimasel aastal on asjad natuke paremaks läinud, nüüd juba on vabu töökohti,» lausub neiu.

56-aastane osalise koormusega hooldajana töötav pensionär Victoria on aga veendunud, et viimased seitse-kaheksa aastat on Kreeka inimeste tagant häbematult varastatud ning seda on teinud Kreeka poliitikud. Tema ise on pensionis 150 eurot kaotanud. «Mul on oma maja, seega see ei ole minu jaoks niivõrd suur probleem,» märgib ta.

Tööl käib naine just selle pärast, et oleks raha, et majas vajaminevaid remonditöid teha. Niisama lihtsalt ei ole läinud aga Victoria vennal, kes on Lavazza kohvi edasimüüja Kreekas ning kelle elu on ettevõtjana väga keeruliseks läinud. «Ta peab nüüd rohkem makse maksma ja see mõjub tema ärile halvasti.»

Õpetajatest vanemad kaotasid palgas 100 eurot kuus

Siiski leidub Ateena tänavatel ka arvamusi, et nii kohalik kui rahvusvaheline meedia on kreeklaste olukorda märksa mustemates toonides maalinud, kui see tegelikult on. «Ma arvan, et asjad ei ole siin nii kehvad, nagu ajalehed kirjutavad ja telerist näidatakse. Asjad on paremad, kui arvatakse,» leiab 24-aastane Giannis.

Ehitusinseneriks õppiv noormees tunnistab, et temalgi on sõpru, kes on praegu töötud, kuid samas on tal ka sõpru, kellel on Kreeka tingimustes väga head töökohad. «Ma arvan, et teises Euroopa riikides on asjad samamoodi, meil on lihtsalt viimastel aastatel natuke keerulisem olnud,» märgib kreeklane.

Ehitusinseneriks õppivad Vaso (vasakul) ja Giannis (paremal) Süntagma väljaku ääres Foto: Siiri Liiva

Küll aga ütleb tema 24-aastane kursaõde Vaso, et tema perekonda on majanduskriis siiski otseselt puudutanud, kuna tema ehitusfirmas mehaanikuna töötanud isa jäi töötuks. «Aga ma loodan, et asjad lähevad nüüd paremini, sest mu isa jäi pensionile,» lisab Vaso.

Üht asja kritiseerib ka Giannis ja see on maksusüsteemi pidev muutumine. «Asi ei ole isegi maksu suuruses, mis inimesed peavad valitsusele maksma, vaid selles, et see süsteem pidevalt muutub ja nii kohalikud kui välisettevõtted ei saa sellistes tingimustes tegutseda ning kolivad siit ära,» leiab noormees sarnaselt Saikisega.

Kuigi ametlikel andmetel on avalikus sektoris vähendatud töökohti veerandi võrra ning palku alandatud keskmiselt 40 protsenti, siis Giannise sõnul ei saa see kindlasti nii olla, kuna pidevalt on näha, kuidas riigiametnikke otsitakse. Ka ei usu noormees, et palganumbreid niivõrd drastiliselt vähendati. «Minu mõlemad vanemad on õpetajad ning nad pidid loobuma 100 eurost kuus.»

Mis puudutab Euroopa Liitu, siis on tulevane ehitusinsener õnnelik selle üle, et Euroopa-siseselt saab niivõrd lihtsalt ringi liikuda. Halva asjana toob ta välja aga seda, et näiteks tema põllumeestest vanavanemad kannatavad selle all, et Hollandist tuuakse Kreeka poodidesse odavamaid tomateid.

Vaso arvab aga, et teistel ELi liikmesriikidel on mingid varjatud motiivid, sest miks muidu on nad kolme abipaketi peale Kreekale 230 miljardit eraldanud. Ka on ta ainus, kes pooldab Alexis Tsiprast peaministrina. Neiu põhjendab seda sellega, et Tsipras on veel noor ja saab oma halvad otsused heastada. Ka usub ta, et ehk oligi neid Kreeka rahvale halvana tunduvaid otsuseid vaja vastu võtta.

Valdav hinnang Tspirasele: ta valetas meile

Kreeka tänase peaministri Alexis Tsiprase suhtes on aga kõik ülejäänud kreeklased, kes olid nõus rääkima, ülimalt kriitilised. «Esimene kord ma hääletasin tema poolt, sest ta oli noor mees ja tahtis muutusi. Teisel korral ma seda enam ei teinud, sest kahetsesin kogu südamest, et olin üldse tema poolt hääletanud,» lausub Saikis.

Mehe sõnul ta lubas üht, kuid tegi teist. «Ta ütles, et teeb kõik eelmisest valitsusest teistmoodi, juurib välja korruptsiooni, loob uusi töökohti, toetab noori inimesi, maksab vaestele toetusi – me ei ole midagi sellest siiamaani näinud. Me oleme väga vihased ja seda ütlen ma sulle ilma hirmuta. Nii mina kui mu sõbrad oleme temas väga pettunud,» põhjendab ta.

Seda, et Tsipras andis lubadusi, mida ta siiani täitnud ei ole, tõid teisedki välja. Victoria märgib, et ta ei ole siiani aru saanud, kelle eest Kreeka peaminister tegelikult väljas on. «Ta on meile palju valetanud. Ta on teinud nii halbu kui häid otsuseid, aga ma ei usalda teda, sest ma ei tea, kelle poolel ta on,» tõdeb naine.

«Ta ütles, et langetab makse, suurendades seeläbi inimeste sissetulekuid. Ka lubas ta, et ei nõustu Euroopa Liidu reformidega, aga ta ikkagi tegi seda,» loetleb Angela. Välismaale mineku plaanist hoolimata loodab neiu siiski, et Kreekal hakkab paremini minema. «Praegu on probleem selles, et siin ei ole piisavalt töökohti, aga ma loodan, et luuakse uusi ettevõtteid ja inimestel on jälle tööd.»

Kõrge usaldus perekonda ja Venemaasse

Ateenas asuv mõttekoda DiaNEOsis viis hiljuti kreeklaste seas läbi suure avaliku arvamuse uuringu, kust ilmnes, et kreeklaste hulgas kasvab Euroopa- ja immigratsioonivastane meelsus. Näiteks pea 60 protsenti kreeklastest usub, et Kreekal läheks paremini väljaspool ELi kui ELis. Põllumeeste seas on see protsent kõrgem, kaheksa talumeest kümnest on selles veendunud.

Ühtlasi usub 60 protsenti kreeklastest, et riik on ka kümne aasta pärast kriisis. 40 protsenti usub, et Kreeka ei ole enam ELis kümne aasta pärast ning 27,6 protsenti kreeklastest usub, et ELi ennast enam kümne aasta pärast ei ole. 61 protsenti kreeklastest on seisukohal, et riik sekkub liiga palju ühiskonna- ja majandusellu.

Kreeklased ei usalda absoluutselt ametiühinguid, poliitilisi erakondi ega pangandussüsteemi. Samas on nende usaldus kõrge politseisse, sõjaväesse ja perekonda. Seejuures pea pool noortest kreeklastest ütleb, et vanematelt saadav taskuraha on nende peamine sissetulekuallikas.

Üsna üllatuslikult tuli välja, et kreeklaste seas valitseb suur Vene-meelsus, nimelt oleks iga kolmas kreeklane nõus, kui nende riigil oleks Venemaaga hea läbisaamine. Iga kümnes kreeklane eelistaks siin pigem USAd ning 37 protsenti ütles, et EL on parim, mis neil on.

Samas, kui küsida kreeklaste käest, millise riigi valitsemismudelit nad eelistaksid näha ka Kreekas, ütles ülekaalukalt 57,8 protsenti kreeklastest, et Rootsi oleks parim valik. Ühtlasi on kreeklaste jaoks ameeriklaste asemel saanud nüüd sakslastest ja türklastest vaenlased.