Tõniste: aktsiiside alalaekumise põhipõhjus on nende kiire tõus
8. veebruar 2018, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu laekus riigile oodatust 88 miljonit eurot vähem aktsiisitulu, millest 55 miljonit tuli alkoholiaktsiisi alalaekumisest. Rahandusminister Toomas Tõniste pidas selle põhipõhjuseks kiiret aktsiisitõusu ja piirikaubanduse mõju ebapiisavat arvestamist.
Tõniste rääkis ERRi raadiouudistele, et aktsiisiootus oli ümmarguselt 1,1 miljardit eurot ja eelarvest täideti 92 protsenti ehk umbes 990 miljonit, vahendas ERR.
«Seal on mitmeid põhjuseid, millest on pikalt juttu olnud. Kindlasti on siin olnud kiire aktsiisitõus üks põhitegureid, miks eelarve on prognoositust väiksem olnud, ja pole arvestatud piirikaubanduse nii suure mõjuga,» tõdes ta.
Peaminister Jüri Ratas on öelnud, et katteallikate leidmise korral võib kaaluda edasise alkoholiaktsiisi tõusu ärajätmist, ning Tõniste kinnitas, et teema tuleb eelarvestrateegia arutelude käigus kevadel tõsiselt päevakorda.
«Kui [aktsiisi] ei laeku, siis tuleb niikuinii see number ümber vaadata, pole mõtet hoida mingit numbrit üleval, tõstes aktsiise ja selle võrra suurendada numbrit eelarves, kui ta ei laeku. Ma usun, et see on kindlasti üks koht, kus me peame tõsiselt mõtlema ja tõenäoliselt on loogiline, et aktsiiside tõus jääb ära,» lausus rahandusminister.
Katteallikana nimetas ta kas või oodatust suuremat majanduskasvu, kuid lisas, et eelarvestrateegia arutelude käigus vaadatakse kõik põhjalikult üle ja püütakse leida võimalikud dubleerimiskohad