Alkoholitootjate- ja Maaletoojate Liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul on riik ebaõnnestunud aktsiisipoliitika tõttu loobunud 55 miljonist eurost, mis on võrdne 100 aasta «Jõulutunneli» annetustega.
Alkotootjad: riik loobus summast, mis on võrdne 100 aasta «Jõulutunneli» annetustega (21)
8. veebruar 2018, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutberg edastab järgnevalt kommentaari tänasele rahandusministeeriumist tulnud uudisele, et mullu laekus riigile alkoholiaktsiisi 55 miljonit eurot vähem kui planeeritud. Avaldame tema artikli täismahus:
«Eesti riik kaotas eelmisel aastal ebaõnnestunud aktsiisipoliitika tõttu 55 miljonit eurot aktsiisi. Ehkki nullsummamängu sõbrad võivad öelda, et majanduskasv ja sellega koos teiste maksude prognoositust parem kogumine kompenseeris selle, alustab riik juubeliaastat 55 miljoni euro ja inimeste ning ettevõtjate usalduse võrra vaesemana.
Meie inimesed aitasid ETV ja TV3 jõulusaadetel annetustega koguda 544 000 eurot tegevusteks, mida riik ei suuda toetada. Eestlased on helded annetajad, Eesti valitsus aga veelgi heldem, sest riik loobus summast, mis on võrdne 100 aasta «Jõulutunnelite» annetustega ning mis muu hulgas kuluks marjaks ära Haigekassale, Kultuurkapitalile või ükskõik millisele alarahastatud riigiasutusele, kelle senisest oluliselt kvaliteetsemaid teenuseid tahaks tarbida ka need Eesti elanikud, kes majanduslikult mõistlike inimestena on otsustanud paljud oma ostud teha odavamas Lätis.
Alkoholi aktsiisitõusude ja muude keeldude evangelist, minister Jevgeni Ossinovski rõõmustas eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil üleolevalt, et Eestil peab ikka väga hästi minema, kui mõnesendise hinnavahe pärast ollakse nõus Lätti sõitma. Tuletagem meelde, et hinnavahe on kahekordne. Ja lõunanaabrite juures ei käida ostmas mitte ainult alkoholi, vaid ka kodumasinaid, ehitusmaterjale ja muud kaupa.
Nagu rahandusminister Tõniste hiljutises intervjuus märkis, on äärmiselt ebatõenäoline, et just aktsiisitõus vähendas eelmisel aastal otseselt liiklussurmade arvu. Üheselt selge on aga see, et just ebamõistlik aktsiisi- ja alkoholipoliitika tervikuna on põhjustanud 55 miljonist eurost ilmajäämise pelgalt aktsiisi näol. Hinnates aga alalaekumise laiemat mõju, tuleb arvestada ka käibemaksukaotusega, mis jäi üleliigselt eelarvesse prognoositud alkoholimüükidelt kogumata. Käibemaksu laekus oodatust vähemalt 20 miljonit eurot vähem. Seega on turumuutuse mõju eelarvele äärmiselt suur. Veeretada majanduslikult mõistliku käitumise eest süü tarbijatele on tühi püüdlus.
Kogu reaalne rahakaotus võrreldes eelmise aastaga tuleneb kange alkoholi aktsiisi alalaekumisest. Kange alkoholi hinnaerinevus oli piirikaubanduse käivitajaks ning tänaseks on mõju jõudnud aktsiisilaekumisse. 2015. ja 2016. aastat võib nimetada alkoholibuumi aastateks, mil turul oli palju spekuleerimist, etteostmist ja sellest tulenevalt paisutust. Mullu mull lõhkes ning tänavu turulangus jätkub. Samal ajal kasvab hämar turg ja võimalikud alkoholikahjud.
Avaldatud aktsiisilaekumiste valguses on viimastel päevadel IRLi ja peaministri väljaöeldud võimalik aktsiisitõusu ärajätmine tuleval aastal ebapiisav. Tõusu ärajätmine ei anna kujunenud olukorrale mingit leevendust. Vajame suuremat aktsiisipoliitilist muutust.»