Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Merko näitas 10 aasta parimaid tulemusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Merko objekt.
Merko objekt. Foto: Erik Prozes

Eesti suurim ehitusfirma Merko Ehitus AS tegi mullu 10 aasta parima tulemuse, kasvatades käivet üle 300 miljoni euro. Siiski on turg juba surve all, möönab ettevõte.

Ehituskontserni käive tõusis veerandi võrra pea 318 miljoni euroni ja kasum enam kui kaks korda 15 miljoni euroni. Kusjuures suurima panuse majandustulemusse andis just viimane kvartal, kus teeniti 8,1 miljonit eurot kasumit, teatas Merko börsile.

Kooskõlastatult nõukoguga teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 120 protsenti eelmise aasta kasumist, mis moodustab 1 euro aktsia kohta.

Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink ütles, et kontserni käive kasvas eelkõige tänu viimase kahe aasta jooksul eratellijatega sõlmitud lepingute mahu kasvule. Müük suurenes kõigil turgudel – Eestis, Lätis, Leedus ja Norras.

Trink juhtis tähelepanu, et ettevõtte kasum kasvas küll kõvasti, kuid tuleb arvestada, et viimase kvartali tulemus pole päris tavapärane. «Kasumi kasvu toetas mitu positiivset asjaolu, sealhulgas neljandas kvartalis aset leidnud kinnisvaratehingud, mille ettevalmistamine toimus pikema perioodi vältel. Samuti langes viimasesse kvartalisse arvestatav osa korterite müügikasumist ning paari objekti kasumlikkuse paranemine,» selgitas Trink.

Kui aga numbrite taha vaadata, siis tellijatele ehitusteenuste pakkumise kasumlikkus on Tringi sõnul ikka surve all, kuna ehitusturul sisendhinnad jätkuvalt tõusevad ja projekteerimis- ning alltöövõtu ressurssi on puudu. «See mõjutab eelkõige ehituse peatöövõtu ettevõtete kasumlikkust, suurendab lepingulisi riske ning sunnib jätkuvalt otsima sisemist efektiivsust,» lisas juht.

Näiteks jäi Merko Ehitusel selgelt alla ootusi teede- ja insenerrajatiste uute tellimuste maht ning tervikuna ei ole nad suutnud riigihangetel pakutavate hindadega konkureerida, tunnistas Trink.

Merko Ehitus müüs neljandas kvartalis 106 ning 12 kuuga 392 korterit kogumaksumusega vastavalt 13,3 ja 47,1 miljonit eurot.

2017. aastal käivitasid Merko ettevõtted ligikaudu 500 uue korteri ehituse ning investeerisid eelmisel aastal käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 48 miljonit eurot.

Nordeconi kasum vähenes

Teise Eesti ehitusturu suurtegija Nordecon ASi puhaskasum vähenes aga mullu poole võrra 1,7 miljoni eurole. Ehituskontserni käive kasvas aastaga 26,2 protsenti 231,3 miljoni euroni.

Ettevõtte juhatuse sõnul mõjutab tulemust üha enam kvaliteetse oskustööjõu ebapiisav saadavus ning seonduvalt ka allhankijate nappus hoonete ehituse segmendis, kus eelkõige elamuehituse vallas rajatakse samaaegselt Eesti turu kohta suurt hulka objekte, teatas firma börsile.

Viimane asjaolu võimaldab allhankijatel julgemalt hindu tõsta, pingestades sellega peatöövõtjate marginaale. Kasumlikkuse vähenemine on osaliselt tingitud ka kontserni Rootsi tütarettevõtte kahjumist seonduvalt esimese sõlmitud lepingu alusel rajatud hoone lõpufaasis ilmnenud sisetööde kuludega, mida ei suudetud piisavalt ette näha uuele turule sisenedes.

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2017. aastal ligikaudu 6 protsenti kogu müügitulust. Eelmisel aruandeaastal oli välisturgude osakaal müügitulust 7 protsenti. Välisturgudest oli suurima osakaaluga Rootsi, kus aruandeperioodil teostati töid kolme peatöövõtulepingu alusel.

Ukraina osakaal kontserni müügitulus on jäänud võrreldavale tasemele eelmise aastaga. Töös on kolm hoonete ehituse ja üks rajatiste valdkonna peatöövõtuleping. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.

Tagasi üles