Kuigi antud olukord tekitab tõelise korruptsioonivarju Rubesa umbusaldamise kohale, on Postimehe allikad leedukate motiivide osas erimeelel. Kui ühelt poolt pakutakse, et Leedu nõukogu liikme initsiatiivi taga on ennekõike soov saada võimalikult palju nende riigiga seotud raudtee-ehitust enda kätte, siis teisalt selgub, et ilmselgeks korruptsioonijuhtumiks on seda üsna raske nimetada.
Nimelt on Leedus viimasel viiel aastal alanud praktiliselt meedia nõiajaht kõigile avalikus sektoris töötavatele või sellega seotud isikutele, kes võiks ühel või teisel viisil korruptsiooniga seotud olla.
See on toonud päevavalgele suure hulga korruptsioonijuhtumeid ja aidanud korruptsiooni avalikus sektoris ka oluliselt vähendada. Ühtlasi on tänane transpordiminister väga avatud mõtteviisiga ja oma senise ametisoleku aja jooksul teinud riigi jaoks palju häid ning mõistlikke otsuseid.
Nõukogu otsus peab olema täiesti üksmeelne
Ka ütlesid asjaga kursis olevad allikad Postimehele, et RB Estonia juht Riia Sillave oli väga nördinud, kui kuulis, et leedulased lekitasid RB Raili juhiga seotud vastuolud meediasse, kuigi ka Sillave ise leidis, et ühisettevõttele tuleks uus juht leida.
Hiljem muidugi on ka RB Estonia juht tunnistanud, et lahkhelid eksisteerivad, et Rubesa ületas oma volitusi ning tema nägemus sellest, kuidas peaks projekti juhtimisega nüüd edasi minema, erineb olulistel nõukogu liikmete omast.
Kui BNS kirjutas möödunud nädalal, et Rubesa umbusaldamist arutamine ei toimunud mitte nõukogu koosolekul, vaid aktsionäride üldkoosolekul - kes teeb ettepaneku panna see teema nüüd ametlikult arutada nõukogu päevakorda -, siis ei pruugi need asjad ka nõukogu tasandil niisama lihtsalt minna.