Rongipilet Helsingisse maksaks 18 eurot

Tunneliehitus. Pilt on illustratiivne Foto: SCANPIX

FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis esitati rongide töögraafikut, kus tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutiliste vahedega kiirusega 200 kilomeetrit tunnis. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot. 

Päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi.

Täna Tallinnas esitletud FinEst Link projekti uuringute hinnangul on ette näha kahe linna vahelise kauba- ja reisijateveo mahu kahekordistumist või isegi kolmekordistumist järgmise 30 aasta jooksul, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel. Projektis valminud arvutused näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas.

«Tuleb meeles pidada, et selle uuringu ülesanne oli prognoosida plaanitava tunneli tõenäolist toimimist ja maksumust, kuid arusaadavalt on paljudes aspektides veel väga palju määramatust ning garantiisid selle uuringu tulemused ei anna. Pigem on tegu tulevikuvisiooniga, mis tugineb parimale olemasolevale teadmisele,» selgitas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi FinEst Link projekti koordinaator Eva Killar.

FinEst Link projekti tasuvusuuringu hinnangul toob merealune raudteetunnel kaubavedudele märgatava ajalise ja rahalise kokkuhoiu. Hinnanguliselt veetakse 2050. aastal nii raudteetunnelis kui ka parvlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu veetakse Helsingi ja Tallinna vahel umbes 3,8 miljonit tonni kaupa aastas.

Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja nende rongide kiiruseks oleks 120-160 kilomeetrit tunnis.

FinEst Link projekti lõppraportis välja pakutud tunnelilahenduse kohaselt oleks Tallinna ja Helsingi vahele kõige sobivam rajada kaks raudteetunnelit, milles kummaski oleks üks rööpapaar ning lisaks sellele veel kolmas tunnel, mis täidaks teenindustunneli ülesannet.

Raudteetunnel ühendaks lennujaamu

Uuringus selgitati välja tunneli võimalik asukoht koos peatuste, terminalide ja depoodega. Soome poolele on planeeritud kolm peatust reisijatele: Helsingi kesklinn, Pasila ja Helsingi-Vantaa lennujaam. Terminalid ja depood võiksid asuda lennujaama mürapiirkonnas ning teenindaksid kogu Soome kaubaliiklust.

Tunnel seoks kavandatud 4. ringteed (Kehä 4) ja ülejäänud teedevõrku, logistilisi terminale ja Hanko-Hyvinkää raudteed, luues ühenduse ülejäänud Soomega.

Tallinnas on peatus planeeritud Ülemistele, mis on ühtlasi ka kiirelt kasvav majanduskeskkond veidi rohkem kui kolme kilomeetri kaugusel Tallinna vanalinnast. Peatuskoha vahetus läheduses asub Tallinna lennujaam ning  trammiliin ühendab piirkonda kesklinnaga.

Tunneli kaubaterminalid ja depood asuksid lennujaama mürapiirkonnas logistikaparkide vahetus läheduses. Kaubavedude jaoks on planeeritud tunnel ühendada ka Muuga sadamaga.

Tunnelis kulgev raudtee on planeeritud Euroopa rööpmelaiusega (1435mm), kuid kui kavandatakse ühendus ka Helsingi lennujaama liiniga, varustataks tunnel kahte erinevat mõõtu raudteega: Euroopa standardile vastava ning Soome rööpmelaiusega (1524mm).

FinEst Link projekti raames analüüsiti traditsioonilise raudteetunneli majanduslikku tasuvust ning tehnilisi lahendusi, kuid samas paluti ka uute tehnoloogiate arendajatel oma alternatiivseid ideid esitada. Oma lahendused pakkusid kõik maailma suurimad uute tehnoloogiate lahenduste loojad nagu Virgin Hyperloop One, FinEst Bay (Peter Vesterbackaga eesotsas), SwissRapid (Maglev) ning ka Eesti oma innovaatilised ideed nagu Ankrutunnel ning AL Engineering. Neid lahendusi esitleti täna ka Tallinnas toimunud konverentsil.