:format(webp)/nginx/o/2016/11/08/6053209t1hf06d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/05/7547409t1h34cd.jpg)
Seoses Rakvere lihatööstuses lahvatanud palgatüliga tunnen vajadust avada veidi Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõime küsimust ja tegureid, mis seda ohustavad, kirjutab omapoolses kommentaaris toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Toiduliidu juht Rakvere streigi eelõhtul: streigi korraldajate palk on turumediaanist viiendiku kõrgem (20)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minule teadaolevate faktide põhjal ei ole HKScan mingi orjapidaja ja maksab Rakvere lihatööstuses oma töötajatele ühte sektori kõrgeimat keskmist palka.
Kui töötleva tööstuse keskmine palk oli 2016. aastal ca 1100 eurot ja toiduainetööstuse keskmine on sellest tavaliselt seitse protsenti madalam, siis Rakvere lihatööstuses on keskmine palk ca 1200 eurot. Lisaks boonussüsteem. Ka konkreetselt streiki korraldavate töötajate palk on turumediaanist ligi 20 protsenti kõrgem.
Üle Eesti leviv palgaralli ja tööstustes valitsev töökäte põud kütavad töötajate palgasoove kiiresti üha suuremaks. Samas tuleb aru saada sellest, et tööstused ei saa kiires tempos tööjõukulusid tõsta, sest nende tooted muutuvad seeläbi kohe kallimaks ja kaotavad konkurentsivõimes.
Toote hind on eriti kriitilise tähtsusega toiduainete puhul, kus tarbijad teevad oma valikuid väga sageli hinna järgi, sest tegemist on lihtsalt nende eelarves kokkuvõttes ühe suurima kuluga.
Lisaks ei ole ju palgakulu ainus kulu, mis tööstustel kiiresti tõuseb. Kõik toidutootmiseks vajalikud sisendhinnad on tõusutrendis – nii palgakulu, toorainehinnad kui ka investeeringuvajadus. Sellele lisanduvad veel mastaapsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi näol, samuti täiendav keskkonnatasude suurendamine.
Seega tuleb töötajatel olla kannatlik, sest üleöö ei saa selliseid asju muuta. Peab mõtlema, kas soovitakse pikaaegset stabiilset töökohta või kiiret palgatõusu, sest pidev ja suur palgasurve võib sundida ettevõtet ühel päeval oma tootmist Eestist välja viima.