/nginx/o/2018/02/05/7546483t1h143b.jpg)
«Lugesin, et tööandja peaks kuvariga töötamisel võimaldama igas tunnis 10 minutit silmade puhkamiseks. Mida aga teha, kui seda ei võimaldata? Meil on ette nähtud vaid 30-minutiline lõunapaus. Kui 10-minutilisi pause ei võimaldata, kas siis peaks saamata aeg lisanduma minu lõunale või peaksin saama varem koju minna?» küsis lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:
«Kuvariga töötamiseks ettenähtud pauside kohta on määrusega kehtestatud, et tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt kümme protsenti kuvariga töötamise ajast. St kui töötaja töötab üks tund kuvariga, siis ta peab saama kümme protsenti ehk kuus minutit puhkeaega, mis arvestatakse tööaja sisse. Kui töötaja järgmises tunnis töötab pool tundi kuvariga ning ülejäänud aja täidab muid tööülesandeid, siis ei pruugi selles tunnis puhkepausi kuvariga töötamisest vaja olla.
Puhkepauside mõte on leevendada silmade- ja lihaspingeid ning need pausid on ette nähtud selleks, et töötaja saaks ennast sirutada ja silmi puhata. Füüsilise ülekoormuse vältimiseks on kasulikum teha tihedamini lühikesi puhkepause kui vähem ja pikemaid pause. Pause tuleb teha regulaarselt, mitte liita pausid tööpäeva jooksul kokku ja selle arvelt lühendada tööaega või pikendada lõunavaheaega.
Pöörduge esmalt ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti või tema kohustusi täitva töötaja poole ning selgitage, et teil on õigus igas tunnis, mis te kuvariga töötate saada 6 minutit puhkepausi, mis arvestatakse tööaja sisse. Kui teil on ettevõttes valitud töökeskkonnavolinik, siis andke ka talle teada, et tööandja ei võimalda teil kasutada ettenähtud puhkepause.»
/nginx/o/2016/11/28/6124107t1hbf23.jpg)