Hinnang jaekettides toimuvale: inimesi jagub leti ette, kuid mitte selle taha

Jaekettidel muutub tööjõuleidmine järjest raskemaks, leiab SEB analüütik. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi jaekaubandusettevõtted suutsid 2017. aastal tublisti müügitulu kasvatada ja tõenäoliselt kasv jätkub ka 2018. aastal, ähvardavad sektorit nii terav tööjõukriis ja internetikaubamajade pealetung, kirjutab SEB nädalakommentaaris majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet andmed kaubandusettevõtete müügitulemuste kohta eelmise aasta detsembris, mis võimaldab 2017. aasta jaekaubanduses kokku võtta. 

Vähemalt numbrite poole pealt oli aasta hea: kokku teenisid jaekaubandus­ettevõtted, sealhulgas automüük- ja teenindus, 9,8 miljardit eurot müügitulu. Võrreldes 2016. aastaga suurenes müük enam kui kaheksa protsenti. Võrdluseks: 2016. aastal piirdus aastane müügikasv 6,8 protsendiga.

Jaekaubanduse müügitulu ja müügitulu mahuindeksi kasv võrreldes 2016. aasta sama ajaga (protsentides) Foto: SEB

Eriti edukaks osutus eelmine aasta just autoesindustele. Võrreldes 2016. aastaga, suurenes mootorsõidukite müügi ja remondiga tegelevate ettevõtete müügitulu 12 protsenti, ületades sellega käibelt 3 miljardi euro piiri. Uusi sõiduautosid registreeriti Eestis mullu üle 25 600 ehk kümnendiku võrra rohkem kui ülemöödunud aastal. 

Buumiaegsest tasemest jääb see küll veel kaugele – 2007. aastal võeti Eestis arvele pea 31 000 uut sõiduautot. Automüük oli viimase kümnendi kõrgeimal tasemel kogu Euroopas, kus registreeriti 15,6 miljonit uut sõidukit, mis kasvuprotsendina annab küll Eesti mõistes tagasihoidlikud kolm protsenti.

Ilma automüüki ja -remonti arvesse võtmata, suurenes Eesti jaekaubandus­ettevõtete müügitulu 6,3 protsenti, mis on samuti kiirem kui 2016. aastal. Küll tuleb märkida, et viimastel aastatel on jaekaubanduse keskmist kasvu mõjutanud kütusehindade suur kõikumine. 

Selle amplituude iseloomustab fakt, et 2016. aasta alguses leidus hetk, kui naftabarrel maksis 26 dollarit, 2017. aasta lõpuks oli selle hind aga 70 dollarini jõudnud. Kui jätta mootorikütuste müük kõrvale, oleks jaekaubandus­ettevõtete müügitulu kasv olnud 2016. ja 2017. aastal praktiliselt võrdne, veidi alla kuue protsendi. 

Kokku suurenes mootorikütuste müük mullu enam kui 86 miljoni euro võrra ehk 8,4 protsenti. Püsihindades mootorikütuste müük küll praegustel andmetel mullu vähenes.

Sarnaselt andis suure panuse käibekasvu supermarketite müügi suurenemine 81,5 miljoni euro võrra ehk 3,4 protsenti. Jaekaubanduse müügitulu mahuindeksi põhjal, mis proovib kasvu mõõta eurode asemel kogustes, oli supermarketite müük aga pea terve 2017. aasta vältel languses. 

Tarbijahinnaindeks kasvas mullu samuti 3,4 protsendi võrra, kuid hinnakasvu vedas just supermarketite müügis suurt tähtsust omavate kaubagruppide nagu toiduained ja alkohol oluline kallinemine. Ääremärkusena olid Eesti ja Leedu seejuures kaks kõige kiirema hinnakasvuga riiki kogu Euroopa Liidus.

Muudest kaubagruppidest väärib ära märkimist veel ehitusmaterjalide ja kodumasinate jaemüügi ligi üheksaprotsendiline kasv. Sarnaselt autodele, on uute kodumasinate soetamine või ehitus majapidamiste jaoks suured ja pikaajalised investeeringud, mille tegemiseks on tänane tugev tööturg ja kiire palgakasv andnud sobiva keskkonna.

Inimesi jagub leti ette, kuid mitte selle taha

Jaekaupmehe vaatevinklist võetuna peaks 2018. aasta osutuma edukaks. Kui ka tänavu peaks kaupmees tõdema, et müük oli nigel, siis paremaks see minna ilmselt ei saagi. Nõudluse poolel on täidetud praktiliselt kõik soodsad tegurid. Eesti tööhõive on jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele ehk maksejõuliste klientide arv on aegade suurim. 

Samuti on juba mitu aastat majandust iseloomustanud kiire palgakasv, mis eelduste kohaselt jätkub sarnases tempos ka tänavu. Lisaks kõigele, suurendab sellest aastast käivitunud tulumaksureform enamuse leibkondade reaalseid sissetulekuid, eelkõige  just madalamate sissetulekutega inimeste seas, kelle puhul on tõenäosus, et säästetud raha panga asemel poodi viiakse suurim.

Teisalt on jaekaubanduses aina teravam küsimus, kust leida inimene teisele poole letti. Kui riigis tervikuna, ei ole täitamata ametikohtade määr veel buumiaegset taset ületanud, siis kaubanduses on tööjõupuudus 2008. aasta algusega võrreldes oluliselt suurem. 

Erinevalt näiteks tööstus- või ehitussektorist, kuhu aina aktiivsemalt väravatakse tööjõudu välismaalt, on kaubandussektoris selleks võimalused ahtamad. Omaette küsimus on, kas kaubandusettevõtete palgatase töötajaid üldse välismaalt meelitaks. 2016. aastal piirdus jaekaubanduses keskmine palk 842, mis oli pea 30 protsenti väiksem riigi keskmisest. 

Oluliselt parem on palgatase hulgikaubanduses ja eriti automüügi ning teeninduse alal, kus see küündis vastavalt 1458 ja 1761 euroni. Eelmise aasta võimsad automüüginumbrid paisutasid suure tõenäosusega automüüjate palkasid taset veelgi, samas kui tiheda konkurentsiga jaekaubanduses on tulemustasude mõju väiksem.

Kaubanduspinna ülepakkumine kahandab tulusid

Nõudluse kõrval on jaekaubanduses aina teravamaks teemaks konkurents. Üks meedias kõneainest pakkunud küsimus on olnud kaubanduspindade üleküllus. Tänuväärselt on sellel teemal kaitstud 2017. aastal Tartu ülikoolis üks magistritöö. Täpsemalt analüüsib töö autor Risto Veiderpass  kaubanduspinna suureneva pakkumise mõju kinnisvaraturule.

Töös nenditakse, et tõepoolest on Tallinna kaubanduskeskuste turul müügipinda oluliselt rohkem, kui võrreldavates linnades. Hinnanguliselt küündis 2017. aastal kaubandus­pinna pakkumine Tallinnas üle 600 000 m2. Ühe elaniku kohta annab see pea 1,5m2, mida on pea poolteist korda enam kui Riias või Vilniuses. Lisaks on Ülemistel peagi valmimas T1 keskus, mis annab juurde 55 000 m2 müügipinda. 

Laienemissoovist on teada andnud ka Ülemiste keskus, kus juurdeehituse maht jääb 13 000 m2 juurde. Arendusfaasis on veel Porto Franco 35 000 m2 ja Tallink City 70 000m2-ga. Nende projektide realiseerumisel kasvaks kaubanduskeskuste renditava pindala maht ligi 780 000 m2-le, mis oleks 2015. aastaga võrreldes enam kui 40% kasv.

Analüüsist nähtub, et arvestades tänaste keskuste häid majandustulemusi ja finantsseisu,  ei tohiks suurte kaubanduskeskuste jaoks turul toimuvate muutustega kohanemine olla liialt valulik. Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt suureneb teadaolevate arenduste teoks saades kaubanduspindade vakantsus tänaselt ülimadalalt ühelt protsendilt viiele kuni kümnele protsendile ja samas suurusjärgus alanevad ka rendihinnad. 

Tulevik saab keerulisem olema väiksemate kaubanduskeskuste jaoks, mis jäävad suurte keskuste mõjualasse. Riskina on täna siiski selgelt tunnetatav suurte kaubanduskeskuste soov oma turupositsiooni säilitada, mis võib viia uute laiendusteni, tekitades kaubanduspinna ülepakkumise ja hinnasõja turul. 

Täiendavaks muutujaks võrrandis on e-kaubanduse kasvav roll, mida töös otseselt ei analüüsita, kuid mis lähiaastail hakkab aina enam traditsioonilist kaubandust piirama. Tarbija jaoks peaks suurem konkurents kokkuvõttes siiski positiivne olema.