/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/07/12/5613907t1hd8f1.jpg)
Bigbanki tellitud ning RAIT Faktum&Ariko koostatud Baltimaade elanike tarbijakrediiti käsitlevast uuringust selgus, et võrreldes Läti ja Leeduga võrdlevad eestlased kõige harvemini erinevate laenuandjate pakkumisi.
Uuring: eestlased tunnevad erinevate laenupakkujate vastu vähem huvi kui lätlased ja leedulased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti inimene näitab üldjuhul igal pool üles hinnatundlikkust – nii toidupoes kui erinevaid teenuseid tarbides. Kahjuks unustavad inimesed ära, et laenuandja pakub samuti teenust ja mõistlik on võrrelda erinevaid laenupakkumisi ning otsustada kõige sobivaima kasuks,» sõnas Bigbanki Eesti maajuht Andrus Kuus pressiteates. «Peamine põhjus, miks eestlased ei tunne huvi teiste laenupakkujate vastu, oli palga laekumine kodupanka.»
«Laenu võttes unustab enamus ära, et turul on valikuvõimalusi rohkem – siin mängib arvatavasti rolli ka suurpankade mastaapne turundus ning tugev kuvand,» märkis Andrus Kuus. «Näiteks pidasid Eesti vastajad laenuvõtmise puhul kõige olulisemaks laenumenetlemise ning vastuse saamise kiirust, samuti sobivat laenumakse suurust ning alles seejärel intressimäära. Lätis ja Leedus oli seevastu intressimäär kõige olulisemaks faktoriks laenu vormistamisel. Eestlaste finantsteadlikkus võiks olla kõrgem ning teised finantsettevõtted saaksid sellele rohkem kaasa aidata, kui paistaksid suurpankade kõrval oma tegevusega aktiivsemalt silma.»
Positiivsena toob Andrus Kuus välja, et näiteks tarbimislaenu võtmise põhjuste top kolmes ei olnud Eesti inimesed märkinud igapäevaseid kulutusi, vaid laen võeti koduremondiks, kodutehnika- ja sisustuse jaoks või auto ostuks. «Lätis ja Leedus oli väikelaenu võtmise peamine põhjus samuti koduremont, kuid teisel kohal oli igapäevaste kulutustega hakkama saamine, mis tähendab, et eestlaste eelarve planeerimisoskused on paremad,» rääkis Kuus.
RAIT Faktum&Ariko veebiküsitlusele vastas 1000 eestlast, 1006 lätlast ning 1035 leedulast vanuses 18-65. Uuring tehti 2017. aasta oktoobris.