/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/02/01/7532689t1h9a88.jpg)
«Tööandja on määranud iga välislähetuse kuupäeva tasustamiseks kindla summa. Kas ettevõte on kohustatud välislähetuse päevarahad maksma enne lähetusse minekut?» soovis lugeja teada.
Lugeja küsib: kas tööandja peab maksma välislähetuse päevarahad enne lähetusse minekut?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal:
«Töölepingu seaduse 40 paragrahvi neljas lõige sätestab selgelt, et töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud.
Seadus selgitab muuhulgas, et töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Viidatud määruse «Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord» kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas. Praktikas makstakse siiski 32 või 50 eurot päevas, mis on tingitud eelkõige maksuvabast piirmäärast, aga mõnel juhul ka rohkem. Alammäärast kõrgema päevaraha maksmine on tööandja otsus või siis juba konkreetne pooltevaheline kokkulepe.»