Uuring: ettevõtluse populaarsus Eestis kasvab, kuid töökohtade loomise plaanid mitte

Tea Danilov Foto: Peeter Langovits

Ligi pooled Eesti elanikest näevad ettevõtlust atraktiivse karjäärivalikuna, selgub värskest globaalsest ettevõtlusuuringust. Eestis on oluliselt kasvanud inimeste arv, kes leiavad, et tingimused ettevõtlusega alustamiseks on Eestis soodsad ja läbikukkumishirm on vähenenud.

Eri riikide ja piirkondade ettevõtlust analüüsivast GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuringust selgub, et aktiivsus ettevõtluses kasvab nii Euroopas kui kogu maailmas. «Olulisim motivatsioonitegur ettevõtlusega alustamiseks on isiklik eeskuju, näiteks mõni tuttav ettevõtja. Tähtsad on ka usk oma teadmistesse ja oskustesse ettevõtjana toime tulla ning leitud ärivõimalus või -idee. Vähemtähtsad on aga staatuse kasv ettevõtjana ja avalikkuses ettevõtlusele pööratav tähelepanu,» kommenteeris pressiteates vastvalminud uuringu järeldusi Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Viimase viie aastaga on varase faasi ettevõtlusaktiivsust peegeldav TEA indeks (ettevõtluse alustamiseks samme astunud või ettevõtjana kuni 3,5 aastat tegutsenud inimeste osakaal) kasvanud Eestis kolmandiku võrra 14 protsendilt 19 protsendile. Innovatsioonipõhise majandusega riikide seas, kuhu Eesti antud uuringus liigitub, on see väga kõrge näitaja.

Euroopas oli möödunud aastal TEA indeks 8,1 protsenti ning on püsinud lähedasel tasemel viimasel viiel aastal. Lätis oli TEA indeks 14,2 protsenti, Rootsis 7,3 protsenti ja Saksamaal 5,3 protsenti. Varase faasi ettevõtlus on meeste ja naiste seas kasvanud üsna võrdses tempos, mistõttu naiste osakaal varase faasi ettevõtjate seas ei ole viimasel kolmel aastal muutunud.

Eesti tüüpiline varase faasi ettevõtja on alla 45-aastane mees, kes tunnetab ärivõimalust ning hindab oma teadmisi ja oskusi ettevõtlusega alustamiseks piisavaks. «On küsitav, kas meestel ongi rohkem ettevõtlusalaseid teadmisi või on nad lihtsalt enesekindlamad. Hea on tõdeda, et ettevõtteid luuakse Eestis peamiselt ärivõimalustest ajendatuna (76 protsenti), vaid ligi neljandik (24 protsenti) alustab ettevõtlusega toimetulekuvajadusest. Selline muster soosib innovatiivsust ja kasvuambitsioone,» tõi Danilov välja.

Uuringus tuuakse välja, et ettevõtlusaktiivsuse kasvatamiseks tuleb Eestis julgustada ettevõtlusega tegelema inimesi vanuses 45+, julgustades inimesi jagama isikliku ettevõtluskogemuse näiteid, samuti tuleb õpetada ettevõtlusoskusi noortele ja rõhutada ettevõtlust positiivse karjäärivalikuna.

Kõik ettevõtlusega alustajad pelgavad võimalikku läbikukkumist, kuid viimase viie aasta jooksul on Eestis näha hoiakute muutumist. «Ettevõtluskultuuri hoiakute muutust iseloomustavad sellised indikaatorid nagu ettevõtluse kui eduka karjäärivaliku tajumine, ettevõtjate kõrge staatus ühiskonnas ja kõrge meediatähelepanu ettevõtlusele,» selgitas Arenguseire Keskuse juhataja.

Peamise murekohana toovad uuringu koostajad välja töökohtade loomise plaanide vähenemise alustavate ettevõtjate seas. Kuigi globaalses raportis on see probleemina välja toodud, ei ole Eestis olukord seni halvenenud, kuid tööturu trende arvestades võib langustrend edaspidi tulla, sest kasvamas on ise endale tööandjateks olevate inimeste arv.

Uuringu andmetel on Eestis järjest enam neid, kelle tutvusringkonnas on ettevõtlusega alustanud inimesi - näitaja on kasvanud viimasel viiel aastal 31 protsendilt 39 protsendini. Vähenenud on inimeste arv, kes arvavad, et neil ei ole ettevõtluseks vajalikke oskuseid ja teadmisi, kuid siiski on selliseid endas kahtlejaid veel 50 protsenti elanikkonnast.

Eestis on viimase viie aastaga kasvanud ka inimeste positiivne suhtumine ettevõtlusega alustamisse kui võimalikku soodsasse karjäärivalikusse – nii arvasid 2017. aastal pooled 18-64 aastastest elanikest. Inimeste osakaal, kes leiavad, et ettevõtjate staatus on kõrge, on Eestis püsinud viimasel viiel aastal 60-65 protsendi vahemikus.