/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/06/6755177t1hd9ab.jpg)
Kindlustusvaidlusi lahendavad lepitusorganid said mullu 324 lepitusavaldust. Aasta jooksul lõpetati 304 lepitust, neist 63 protsenti lõppes lepitaja vahendusel kokkuleppega.
Enamik mullustest kindlustuslepetest lõppesid kokkuleppega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlustusseltside liidu ja liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on kindlustusvaidluste arv ja lepituse edukus jäänud kahel viimasel aastal samale tasemele. «Liikluskindlustuse lepitusorganile esitati mullu 179 avaldust, kindlustuse lepitusorgan sai avaldusi mõnevõrra vähem ehk 145. Kokku esitati 2017. aastal kolm avaldust enam kui 2016. aastal,» ütles Potsepp pressiteates.
Liikluskindlustuse lepitusest lõppes mullu kokkuleppega 72 protsenti. Muude kindlustusteenuste lepitustest lõppes kokkuleppega 58 protsenti. Kõige enam pöörduti lepitusorganisse liikluskindlustuse vaidlusega, kokku 179 korral. Muudest kindlustusteenustest oli enim vaidlusi kodukindlustuse ja sõidukikindlustuse valdkonnas, algatati vastavalt 48 ja 47 lepitust. Mõnevõrra vähem oli vaidlusi reisikindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse teemadel. Peamised kindlustusandjate ja klientide vahelised vaidlused puudutasid hüvitise suurust või hüvitise saamist.
Potsepa hinnangul on edukas lepitusmenetlus võrreldes kohtumenetlusega õiglasem, sest mõlemad pooled nõustuvad lepituse tulemusega. «Kui pooled leiavad, et lepitusettepanek ei ole sobiv, siis ei pea nad lepituskokkulepet sõlmima ning pooltel on õigus pöörduda kohtusse. Ka sel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest on teada erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimusele,» selgitas Potsepp «Lisaks on lepitusmenetlus kohtumenetlusest odavam, sest lepitusega ei kaasne riigilõivu, lepitustasu ega õigusabikulu.»
Liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud organid vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Liikluskindlustuse fondi juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan aitab lahendada liikluskindlustuse vaidlusi. Muude kindlustusteenuste ja kindlustusvahendusteenustega seotud vaidlusi aitab lahendada kindlustusseltside liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan.
Kindlustusseltside liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Liikluskindlustuse fond (LKF) on liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.