Riigil puudub bitcoin'ide maksutulust igasugune ülevaade

Illustratsioon bitcoinide kaevandamisest. Foto: DADO RUVIC/REUTERS

Maksu- ja tolliamet ei oska öelda, kui paljud Eesti inimesed krüptovaluutadega kauplevad ning kas ja kui palju nad teenitud kasumi pealt riigile makse maksavad.  

Meeldetuletuseks olgu öeldud, et maksuamet käsitleb bitcoin’i ja teisi krüptorahasid varana. See tähendab, et vara müügist või vahetamisest saadud tulult peab riigile maksma 20 protsenti tulumaksu. Näiteks kui inimene müüb populaarseimal krüptovaluutade kauplemisplatvormil Coinbase 1000 euro eest bitcoin'e, on ta seaduste järgi kohustatud riigile tasuma 200 eurot.

Kui palju ja kas üldse seda tehtud on, maksuamet ei tea. Ameti avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits selgitas, et krüptorahadest teenitud tulu tuleb ümber arvutada eurodesse ja seejärel eraisiku tuludeklaratsiooni kanda.

Kuna krüptorahade jaoks pole tuludeklaratsioonis eraldi lahtrit, tuleb deklareeritava vara liigiks valida «muud varad». Küsimuse peale, et kas neid «muid varasid» on hakatud rohkem deklareerima, vastas Laurits, et vara öelda, kuna eraisiku deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 31. märts.

Kuna tulu jõuab deklaratsiooni «muu varana» eurodes, jääbki maksuamet pika ninaga, kuna nad ei erista, kas tegu on krüptoraha müügist või muul viisil teenitud rahaga. Ehk ametil puudub igasugune ülevaade, kas ja kui palju bitcoin'ide pealt riigikaukasse raha laekub või kui palju laekumata jääb. 

Uurides Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liikmelt Asse Saugalt, et kas inimesed üldse deklareerivad bitcoin'idest saadud tulu, vastas ta, et ka neil puudub selle kohta ülevaade.

«Niipalju kui suhelnud olen, siis ikkagi deklareeritakse tulu päris hästi ja makstakse makse, kuid küsimus on muidugi kui suures ulatuses,»  arvas Sauga. Samas peab ta veidi ebarealistlikuks, et iga inimene, kes bitcoin'ide müügist raha teenib, selle kohe deklareerib.

Tõenäoliselt teenisid paljud Eesti inimesed möödunud aasta krüptoraha müügist suurt tulu. Bitcoini ja teiste tuntumate krüptorahade peadpööritav tõus algas 2017. aasta alguses ja kestis detsembri keskpaigani, mil vara väärtus oli tõusnud pea 19 korda. Võib vaid arvata, kui palju oli eestlasi, kes ostsid bitcoin'e veelgi varem ja selle eelmisel aastal eurodena sisse kasseerisid.

Pärast detsembris toimunud sööstu on bitcoini hind pigem langenud ja vindub praegu umbes 10 000 dollari juures tükist.

Bitcoin’i hind on seda kõrgem, mida suurem on nõudlus tema järele. Lisaks on bitcoin’i limiteeritud koguses, täpselt nagu kulda ja mõlemat saab juurde kaevandada. Bitcoin’ide kaevandamine toimub küll arvutite abil.