Karilaid: ka riigikogu liikmed ja ministrid võiksid kõrgemat tulumaksu maksta

Jaanus Karilaid. Foto: Mihkel Maripuu

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu hinnangul võiksid ka ministrid ja riigikogu liikmed maksta senisest kõrgemat tulumaksu.

Seda ütles Karilaid Keskerakonna poolt välja pakutud pensionäride võimalikku erakorralist pensionitõusu kommenteerides. Kui tõsta pensione 100 euro võrra kuus, läheb see maksma ca 500 miljonit eurot aastas, kui 60-70 eurot kuus, siis 300 miljonit eurot aastas.

Karilaid ütles Postimehele, et pensionäride elukvaliteet peab  tõusma. «Olukorras, kus pension jääb alla suhtelise vaesuse piiri, peaks olema kõigile selge, miks on erakorralist pensionitõusu vaja,» rääkis Karilaid, lisades, et Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik on toonud välja, et suurem osa Eesti praegustest pensionidest jääb absoluutse ja suhtelise vaesuspiiri ehk 201 ja 429 euro vahele ning küsinud õigustatult, kas on talutav, kui vaesuses elavate pensionäride arv kasvab.

Pensionäride erakorraline pensionitõus läheb maksma ca 300 miljonit eurot. Katteallikateks saavad Karilaiu sõnul lisaks majanduskasvule olla ka astmeline tulumaks ja ettevõtte tulumaks. «See ei ole ammendav loetelu, vaid arutelu ja poliitilise kompromissi koht. Maksusüsteem pole veel piisavalt solidaarne, jõukakamate panus peab ühiskonda olema senisest suurem. Ka ministrid ja riigikogu liikmed võiksid suurema protsendi oma tulumaksust tasuda,» pakkus Karilaid välja veel ühe lahenduse.

Võimalus taastada ettevõtte tulumaks on Karilaiu sõnul vaid üks peatükk, mida tuleks avada, arutada ja analüüsida. «Seejuures võib see tähendada ka sotsiaalmaksu langetamist ettevõtetele, mis on olnud pikalt räägitud probleem ettevõtjatele ning mille langetamine teatud tingimustel oleks ettevõtlusele soodne,» ütles Karilaid.

Karilaid lisas, et ettevõtte tulumaks pole uus leiutis, vaid Euroopas massiliselt kasutatav. «Hirmujutt, et ettevõtlus seetõttu kaoks, kuulub Reformierakonna vaesuslõksu ja on propaganda arsenalis samal tasemel, kui see, et ühetaoline tulumaks on ainus, millest välisinvestorid ja Eesti inimesed aru saavad,» nentis ta.

Karilaiu kinnitusel on Keskerakonna poliitiline ambitsioon 100 eurot erakorralist tõusu paari aasta jooksul. Kuidas see reaalsuseks saab, sõltub sellest, kellega on riigikogus 2019 võimalik selle lähteülesande täitmine kokku leppida, märkis ta. «Kui Reformierakond soovib seda tõusutempot pidurdada, siis on see nende valik.»

Reformierakonna liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et suure osa pensionide tõstmiseks vajaminevast summast oleks võimalik leida ka ilma igasuguste uute maksude või olemasolevate maksude maksutõusudeta. «Eelarve kulude poolel saaks ära jätta riikliku üürielamute programmi, Tallinna Linnahallile mõeldud kulud järgmisel aastal, kulud maakonnasisestele tasuta bussiliinidele, ümber teha aktsiisipoliitika,» loetles Sõerd. 

«Ainuüksi praeguse valitsuse arulageda aktsiisipoliitika tulemusel jäi eelmisel aastal eelarvesse laekumata üle 40-50 mln eurot alkoholiaktsiisi, tänavu jääb laekumata 80-100 mln eurot,» rääkis Sõerd. «Siia tuleb lisada ka käibemaks, sest see lisandub ju lõpphinnale, kuhu ka aktsiis on sisse arvestatud. Seda nii põhja piirikaubanduse kadumise kui lõuna piirikaubanduse vohamise tõttu.»

Sõerd meenutas, et ajavahemikus aastatel 2005-2007 oli viimane erakorraline pensionitõus. «Kuna olin neil aastatel ise rahandusminister, siis võib ka seda pisut meenutada. Erakorraline pensionitõus teostus olukorras, kus eelarve koostati ülejäägiga,» rõhutas Sõerd. 

Tema sõnul oli vanas vääringus nendel aastatel nominaalne ülejääk aastas 6 miljardit krooni ja struktuurse tasakaalu mõistet tollal veel polnud. «Sotsiaalmaksu laekumine kattis ära jooksva pensionite väljamaksmise kulu, praegu aga mitte. Umbes kolmandik tuleb praegu katta muude maksutulude arvel,» ütles Sõerd. 

Võimaluse kohta taastada ettevõtte tulumaks ütles Sõerd kõigepealt seda, et tänavuses riigieelarves on juriidilise isiku tulumaksu laekumiseks kavandatud 565 mln eurot. «Seda on üle 200 mln euro rohkem kui eelmise aasta eelarves. Juriidilise isiku tulumaks laekub põhiliselt dividendidelt makstud tulumaksuna,» rääkis ta.

Sõerdi hinnangul oleks tagasilöök ettevõtluskeskkonnale loomulikult ka praeguse maksusüsteemi muutmine ja ettevõtte tulumaksu taastamine ilma maksumäära muutmata. «Suurem osa ettevõtjatest, üksikute eranditega, ettevõtte tulumaksu taastamist ei poolda,» kinnitas ta. 

Sõerdi sõnul oleks see ka negatiivne signaal väljapoole välisinvestoritele. «Üks eelis, miks Eestisse investeerida, läheb kaduma. Olemasolevate ettevõtete konkurentsivõime langeb. See mõjutab juba olemasolevaid investeeringuid ja tulevikus kavandatavaid investeeringuid,» nentis Sõerd.

Sõerd hoiatas, et olemasolevast tulumaksusüsteemist ettevõtte tulumaksu taastamisele üleminek saab olema keeruline, suure tõenäosusega tulevad keerulised üleminekusätted ja segasust tuleb rohkemgi kui praegusel üksikisiku tagurpidi astmetega maksuvaba miinimumi rakendamisel. «Suure tõenäosusega pole Keskerakonnal mitte mingisugust ettekujutust, milline see nende soovitud ettevõtte tulumaksusüsteem olla võiks,» nentis Sõerd. 

Sõerdi hinnangul ei saa ettevõtte tulumaksu taastamine ettevõtluskeskkonnale  juhtuda ilma negatiivsete tagajärgedeta. «Osa välisinvesteeringuid jääks tulemata või läheks näiteks Lätti, kus sellest aastast viidi sisse Eestiga sarnane ettevõtte  tulumaksusüsteem.  Oma tuleviku majandusarengu ja majanduskasvu eeldused mängiksime selle sammuga maha,» kinnitas Sõerd.