«Maksunarruste pakett» pani ettevõtjaid majandusspidomeetri kiirust oluliselt langetama

Maksude arvestamine on sellest aastast keerulisem. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Tööandjate keskliidu eelmise aasta viimase kvartali hinnangus Eesti majandusele, kus langetati majandusspidomeetrit kiiruseni 78 km/h, toodi välja, et peamised pidurid olid rahulolematus valitsuse majanduspoliitikaga ja ettevõtjate plaan vähendada järgmisel aastal investeeringuid innovatsiooni.

Kui mullu kolmandas kvartalis oli majandusspidomeetri kiirus 82 km/h ja ilma valitsuse hinnanguta 88 km/h, siis aasta viimases kvartalis langetati seda 78 km/h-ni. Hinnatõusu ja taastunud nõudluse kiuste jääb meil seega heast kiirusest (alates 90 km/h) omajagu puudu, märgivad tööandjad.

Tööandjate majandusspidomeeter 2017. aasta IV kvartali põhjal Foto: Kuvatõmmis

Positiivsete hinnangute osakaal on aastate võrdluses jäänud samale tasemele, ent negatiivsete osakaal kasvas eelmisel aastal, peamiselt neutraalseks jäänud ettevõtjate arvelt. «Tööandjate küsitlus näitab, et uuendused ei veena tööandjaid valitsuse majanduspoliitika kestlikkuses,» põhjendas tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar.

Ta nentis, et kuigi maksunarruste pakett on küll vana lugu, annavad selle mõjud üha enam tunda. Ka on teema pidevalt meedias. «Ebaõnnestunud astmelise tulumaksu lahendus ja aktsiisimäärad, mis viivad raha riigikassast välja. Oma eksimusi ei taheta eriti tunnistada ja seepärast on neid ka raske parandada,» lausus Tamsar.

Ka hoiab negatiivset fooni praeguse valitsuse ministrite pidev umbusaldamine.

Kolmanda ja kõige olulisema toob Tamsar välja aga asjaolu, et majanduskeskkonna olulisimate teemadega nagu investeeringute soodustamine, välisinvesteeringute vähenemise pööramine positiivseks, tööjõuküsimus, kasvavad regulatsioonid, jne pole suudetud midagi peale hakata.

«Valimiste lähenedes kuuleme selle asemel üha enam uusi rahajagamise lubadusi. Eks see teeb tööandjaid murelikuks,» lausus Tamsar.

Tööandjad on ettevõtetelt küsinud hinnangut valitsuse majanduspoliitikale alates 2015. aasta detsembrist. 2016. aastal andis valitsuse majanduspoliitikale negatiivse hinnangu keskmiselt 38 protsenti ettevõtjatest ja 2017 oli negatiivsete hinnangute osakaal keskmiselt 56 protsenti.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.

1917 asutatud Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale.

Tööandjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule.