/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/16/6556525t1h1dae.jpg)
Pensionifondide teise samba keskmine nominaaltootlus oli möödunud aastal 3,7 protsenti ja reaaltootlus 0,3 protsenti; tulemus jääb alla teise samba pikaajalisele keskmisele, mis on vastavalt 3,9 ja 0,8 protsenti.
Pensionifondide teise samba reaaltootlus oli mullu niru
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oluline on teada, et kõik pensionifondide avalikustatavad tootlused on nii-öelda puhastootlused ehk kõik tasud on nendest juba maha arvestatud,» kirjutab rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid ministeeriumi blogis.
Teise samba keskmine valitsemistasu langeb 1. veebruarist 1,009 protsendile senisele 1,08 protsendilt, tulemus langeb küll kokku varasema prognoosiga, kuid samas oli ka lootust, et keskmine langeb esmakordselt alla 1 protsendi.
Madalaima tasuga fondivalitseja on Tuleva 0,34 protsendiga, kuid neil on ka ainult passiivsed indeksfondid. Tulevale järgneb Swedbank 0,82 protsendiga, ülejäänud fondivalitsejate keskmised tasud on veel üle 1 protsendi.
Tasude võrdlemisel on valitsemistasudest veelgi olulisemad niinimetatud jooksvad tasud, kuna need sisaldavad fondi kõiki kulusid. 2017. aastal oli keskmine jooksev tasu 1,3 protsenti ehk 0,22 protsendipunkti võrra kõrgem keskmisest valitsemistasust.
See tulemus on oodatust mõnevõrra väiksem, kuna pigem oli levinud arusaam, et kõik kulud kokku võivad olla oluliselt kõrgemad valitsemistasude numbrist. Jooksvate kulude 2018. aasta numbrid tulevad tagantjärgi tegelike andmete põhjal 2019. aastal.
Alates 1. veebruarist sõltuvad pensionifondide tasud lisaks fondivalitseja poolt hallatavate teise samba fondide mahtudele ka fondide investeeringutest. Meeldetuletuseks, et pensionifondide valitsemistasu peab langema 10 protsendi võrra igas järgnevas 100 miljoni euro vahemikus, sealjuures on arvestuses kõik sama fondivalitseja teise samba pensionifondide mahud kokku liidetuna.
Uue elemendina hakkas 2018. aastal kehtima reegel, kus allahindluse määr langes seniselt 10 protsendilt 15 protsendile konservatiivsetele pensionifondidele ja nendele fondidele, mille vara võib investeerida kokku rohkem kui 30 protsendi ulatuses teistesse fondidesse ja krediidiasutuste hoiustesse. Ülejäänud kohustuslike pensionifondide suhtes säilis seni kehtinud allahindluse määr, mis on 10 protsenti.
Valitsemistasu sidumine investeeringutega peaks pensionifonde motiveerima tegema rohkem otseinvesteeringuid, sealhulgas Eestisse ja vähendama investeeringuid teistesse investeerimisfondidesse. Ühest küljest vähendab see fondi arvelt tehtud kulusid, kuna väheneb kas pensionifondi enda valitsemistasu või teiste investeerimisfondide tasud. Teisest küljest võimaldab see teatud määral fondi tasudes eristada fondi investeerimisstrateegiat, näiteks aktiivselt juhitud fondid saavad vajadusel võtta kõrgemat tasu.
Samuti tuleb nüüdsest avaldada teise samba fondide kohta jooksvad tasud ja vara käibe suhtarv. Jooksvad tasud esitatakse kalendriaasta kohta ja need sisaldavad kõiki teise samba fondi arvelt võetud kulusid – näiteks valitsemistasu, tehingutasud –, kuid samuti ka nende investeerimisfondide tasusid, kuhu pensionifondid oma varasid investeerivad. Vara käibe suhtarv näitab kui suur osakaal on fondi varadest aasta jooksul fondis vahetunud.