Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Värske areng Rakvere lihatööstuse streigiloos: veel üks osakond tegi juhtkonnale otsepöördumise (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rakvere lihatööstuse juht Anne Mere (keskel)
Rakvere lihatööstuse juht Anne Mere (keskel) Foto: Sander Ilvest

Kui laupäeval kirjutas Postimees, et streigiks valmistuvas Rakvere lihatööstuses on juba üks osakond teinud juhtkonna poole pöördumise, et ametiühing jagas valeinfot nende osakonnas toimuva kohta, siis tänane päev tõi järgmise sellesisulise kirja.

Reedel jõudis Eesti meediaväljaanneteni Rakvere lihatööstuse töötajaid esindava ametiühingu pressiteade, kus väideti, et tööandja on hakanud 6. veebruaril algava streigi eel töötajaid erinevatel viisidel ähvardama, eesmärgiks vähendada streigist osavõtjate arvu. 

Ametiühingu juhtide sõnul on mõjutamisvahendeid kasutusele võtnud lihatööstuse osakondade juhid. Teates toodi välja ka kolm osakonda, kus see ametiühingule teadaolevalt on toimunud. Nendena olid üles loetletud lihakombinaadi keskladu, maitseainete osakond ning praetootmise osakond.

Küll aga pöördusid juba samal päeval neli maitseainete osakonna töötajat lihatööstuse juhi Anne Mere poole kirjaliku pöördumisega, kus nad ütlesid, et ametiühing on jaganud meedias valeinfot ning neil ei ole mingeid pretensioone oma otsesele juhile. Viimasega koos on kogu üksuses kokku viis töötajat.

Hakkab juba paistma vassimisena

Postimehele teadaolevalt oli aga täna hommikuks Anne Mere lauale laekunud veel teinegi sellesisuline kiri, mis lükkab ümber reedeses pressiteates esitatud ametiühingu väiteid. Sel korral oli kiri venekeelne, esitajaks praetootmise osakond ning pöördumisele oli oma allkirjad pannud 19 inimest.

Kirja sisu sarnaneb reedese maitseainete osakonna pöördumisega. Ka selles viidati valeinfole 26. jaanuari uudistes ning kinnitati, et nende otsene juht ei ole kuidagi neid ei ähvardanud ega püüdnud muul viisil mõjutada streigist osavõtmisest loobuma. 

Olukorras, kus juba kaks osakonda kolmest väljatoodust on öelnud, et ametiühing on levitanud väärinfot, muutub järjest kaheldamavaks ka väide, et ähvardamine on üldse toimunud. Nii jääb üha enam mulje, et ametiühing on asunud avaliku arvamuse mõjutamise eesmärgil vassima.

Omaette kõnekas on juba asjaolu, et ähvardamiseks keeldus seda reedel Kuku raadiole intervjuud andes nimetamast ka lihatööstuse ametiühingu usaldusisik Andrus Saaremägi. «Neid ähvardusi muidugi otseste ähvardustena võtta ei saa. Seda sellepärast, et selles sõnastuses on väike apsakas juhtunud. Ma ütleks, et informatsioon – mitte ähvardused.»

Ka pakkus Saaremägi reedel, et ametiühingute keskliidus aeti tema edastatud info segamini. «Inimene, kes selle sinna kirjutas, ei ole üldse teadlik, kust see konkreetselt tuli ja tekkis väike segadus. Läkski kõik ühte hunnikusse ja toimus selline kompotiks muutumine,» põhjendas lihatööstuse ametiühingu esindaja.

Ametiühingute keskliidu organisatsioonisekretär Artjom Arhangelski reageeris tänasest kirjast kuuldes sarnaselt reedesega. «Jällegi, minuni ei ole jõudnud infot, et nad on pöördunud tööandja poole, et neid ei ole ähvardatud. Ma ei oska nende pöördumist kommenteerida,» lausus ametiühingu esindaja.

Kõik on jätkuvalt kontrolli all

Sarnaselt eelmise nädalaga jäi Arhangelski endale kindlaks, et tööandja on töötajaid streigi eel ähvardanud. «Meieni jõudsid ähvardamisvihjed, inimesed tõlgendasid seda kui ähvardamist. Samamoodi ka meie reageerisime ja andsime teada, et see ei ole õige käitumine,» põhjendas ta.

Ka kinnitas Arhangelski, et ametiühingute keskliit kindlasti ei vassi. «Me ei teinud seda pressiteadet niisama – et hakata bluffima ja mõelda asju välja. Meil ei ole seda mõtet, me tahame hoida head joont, saada tööandjaga ikkagi hästi läbi,» märkis Arhangelski.

Ühtlasi kinnitas ta, et ametiühingul on nädal aega enne streigi toimumist kõik kontrolli all. Muus osas jätkatakse tema sõnul 6. veebruaril kell 7.30 algavaks streigiks ettevalmistustega. «Informeeritakse inimesi, käib info jagamine, inimestega suhtlemine,» kirjeldas Arhangelski. 

Küll aga ei soostunud ametiühingu esindaja avaldama, kui suur hulk ligi 800 Rakvere lihatööstuse töötajast lõpuks plaanib streigist osa võtta. «Mingi ettekujutus meil on, aga lõplik arv selgub siis, kui tuleb streigi päev.» 

Lihakombinaadi juht Anne Mere eitas juba reedel ametiühingu poolt õhku visatud süüdistusi ähvardamisest, öeldes, et tööandja peab kinni kõikidest seadustest ja reeglitest ning taunib täielikult igasugust ähvardamist. 

Kohtuvad veel enne streiki

«On arusaadav, et tegemist on emotsionaalse teemaga, kuid kinnitan, et ettevõte ei tolereeri mingil juhul sellist käitumist,» sõnas lihatööstuse juht. Ühtlasi kinnitas Mere, et ettevõte ei seisa kuidagi vastu töötajate soovile ametiühingut moodustada ja selle kaudu oma õigusi nõuda.

Mullu oktoobris alguse saanud palgaläbirääkimised HKScan Estonia juhtkonna ja Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajatega jooksid ummikusse, kuna tööandja ei nõustunud töötajatele tegema konkreetset palgapakkumist ka pärast riikliku lepitaja Meelis Virkebau sekkumist töövaidlusse.

Ametiühing on teada andud, et kogu Rakvere lihatööstuse töötajaid hõlmav streik algab 6. veebruaril kell 7.30 ja kestab tähtajatult. Enne seda toimub 1. veebruaril kell 11 veel tööandja ja ametiühingu kohtumine, kus arutatakse töötajate palganõuet ja tuleva streigi tehnilisi küsimusi.

Streigiga nõuavad Rakvere lihakombinaadi töötajad tapamaja töötajate põhipalga tõstmist 16 protsendi võrra alates 1. veebruarist 2018 ja lisaks 16 protsenti põhipalga tõstmist 1. juulist 2018. Lisaks nõutakse, et tulemuspalga arvestamist ei muudeta.

HKScan Estonias on kokku ligi 1130 töötajat. Neist 785 töötab Rakvere lihatööstuses ja 240 inimest Tabasalu lihatööstuses. Ülejäänud töötavad Talleggi linnukasvatuses.

Tagasi üles