/nginx/o/2018/01/29/7525723t1h96b1.jpg)
Maksu- ja tolliameti hinnangul jäi riigil eelmisel aastal Läti piirikaubanduse tõttu saamata tervelt 30 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. Seda on rohkem, kui rahandusministeerium on varem prognoosinud.
MTA andmetel laekus 2017. aastal riigieelarvesse 229 miljonit eurot alkoholiaktsiisi, mida on 33 miljonit eurot vähem kui riik prognoosis. Samuti on seda pea 10 protsenti vähem, kui laekus aasta varem, mil aktsiisid olid märkimisväärselt madalamad.
See tähendab, et riik kaotas lokkava piirikaubanduse tõttu mullu umbes 30 miljonit eurot alkoholimakse, selgub MTA värsketest andmetest. Mäletatavasti teatas rahandusministeerium suvel, et Lätis viina ja õlle järel käimine tekitab riigieelarvesse umbes 20-miljonilise augu.
/nginx/o/2018/01/29/7525789t1h59b9.jpg)
«Lätist toodud alkoholi massilist edasimüüki, nagu meediast võib mulje jääda, pole meile silma jäänud,» ütles MTA peadirektor Valdur Laid.
Siia otsa võib veel liita saamata jäänud kütuseaktsiisi, kuna viimane aasta on näidanud, et inimesed, eelkõige aga rekajuhid tangivad järjest rohkem kütust Lätist. MTA hinnangul tõusis väljaspool Eestit tankimine eelmise aasta lõpuks 40 miljoni liitri võrra. Rahasse ümber arvutatuna teeb see kütuseaktsiisi puudujäägiks umbes 20 miljonit eurot. See tähendab, et riik kaotas aktsiisidelt kokku mullu ligikaudu 50 miljonit eurot.
Siiski tuleb ära märkida, et MTA andmed pole lõplikud. Nemad peavad järge kassapõhiselt, aga need ei klapi enam üks-ühele rahandusministeeriumi andmetega, mis peab laekumise üle arvet tekkepõhiselt. Kui ameti meetod näitab, mis kuul maksud laekuvad, siis ministeeriumi vaade arvestab, millise kuu eest makse tasutakse.
Lõplik tõehetk saabub veebruari alguses, mil rahandusministeerium avalikustab, kui palju eestlased lõunanaabrite riigikaukasse aktsiisiraha jätsid.
Küsimusele, kui tõsiseks probleemiks MTA järjest suuremaks kärisevat alkoholiaktsiisi maksuauku peab, vastas ameti juht Valdur Laid, et tegu ei ole maksuauguga klassikalises mõttes, vaid lihtsalt piirikaubandusega, mis on täiesti legaalne ja lubatud. Seetõttu ei ole nende asi sellele hinnangut anda, vaid tegelda eeskätt juhtumitega, kus Lätist toodud alkoholi müüakse ebaseaduslikult edasi.
«Meie jaoks on probleem see, kui Lätist tuuakse alkoholi ning kui sellega kaubeldakse baarides, restoranides ja toitluskohtades,» ütles Laid. «Me oleme seda kontrollinud ja analüüsinud ja näeme, et see pole õnneks massiline,» lisas ta.
MTA on teinud baarides ja söögikohtades terve rea reide, kus Lätist toodud viina ja õlle asemel paistab pigem silma see, et töötajatele makstakse ümbrikupalka. «Aga Lätist toodud alkoholi massilist edasimüüki, nagu meediast võib mulje jääda, pole meile silma jäänud,» rahustas Laid.
MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann täpsustas, et kontrollide käigus on neil tekkinud vaid neljal-viiel juhul kahtlus, et baarid müüvad lõunanaabrite kauplustest ostetud alkoholi.
Kui vaadata möödunud aasta kogu maksulaekumist, võib riik rahul olla, kuna makse laekus 412 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti rohkem kui aasta varem. Kassapõhises arvestuses ületas laekumine riigi eelarveprognoose 30 miljoni euro võrra. Kokku sai riik mullu maksutulu ligi 6,7 miljardit eurot.
Paranenud laekumist toetab eeskätt korralik majanduskasv. Nii laekus kaks protsenti rohkem sotsiaalmaksu ja kolm protsenti rohkem käibemaksu. Paranes ka füüsilise isiku tulumaksu laekumine. Ülejäänud suuremad maksud nagu kõik aktsiisid ning ka juriidilise isiku tulumaks olid languses.
MTA peadirektori Valdur Laidi sõnul tasusid 69 ettevõtet makse kokku 2,1 miljardit eurot ehk kolmandik kõikidest maksudest. «Eestile on oluline, et meie suurtel ettevõtetel läheks hästi, sest nemad moodustavad olulise osa maksutulust,» lisas ta.
Oluliste maksumaksjate roll maksulaekumises ei ole 2017. aasta jooksul muutunud, nende osatähtsus kogulaekumisest ei ole kasvanud ega langenud.
Maksu- ja tolliameti (MTA) käis samal pressikonverentsil välja ka ambitsioonika plaani: vähendada ümbrikupalkade maksmist nelja aasta jooksul poole võrra.
MTA juhi Valdur Laidi sõnul saab praegu 8–10 protsenti töötavatest inimestest ümbrikupalka. «See tähendab, et igaüks tunneb vähemalt paari inimest, kellele mustalt töötasu makstakse,» lisas ta.
Laidi sõnum inimestele oli see, et ametlik tööleping on kasulik neile endile ja neil tuleks seda tööandjalt igatahes nõuda. «Panustamegi oma jõudu kommunikatsioonile, et inimesed, ärge võtke ümbrikupalka vastu,» kutsus ta üles.
MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann kinnitas, et tõepoolest, kuigi ümbrikupalku makstakse üha vähem, tahavad nad ka viimased seaduserikkujad välja juurida. Ta ei soovinud täpsustada, kuidas maksuametnikud musta töötasu vastu võitlusse asuvad, aga selgitas, et neil on mitmeid plaane, kuidas ümbrikupalkade maksmine ja vastu võtmine petturite jaoks võimalikult ebamugavaks teha.
Reitmanni sõnul soovivad nad ümbrikupalkade vähendamiseks teha koostööd vastavate erialaste institutsioonidega, seejuures on ameti suurima tähelepanu all ehitus- ja toitlustussektor, kus ümbrikupalku traditsiooniliselt enim makstakse.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) viimase uuringu järgi on ümbrikupalga kahju 109,5 miljonit eurot. Aastases võrdluses langes kahju 48,1 miljonit eurot. Kahju summa langust mõjutasid eelkõige ümbrikupalga saajate arvu vähenemine ja ümbrikupalga osakaalu langus netotöötasus.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)