Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Taastuvenergia Koda: riik loobib kaikaid kodaratesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tuulepark Pakri poolsaarel
Tuulepark Pakri poolsaarel Foto: Sander Ilvest

Eesti Taastuvenergia Koja juhi Rene Tammisti sõnul on taastuvenergia osakaalu kasv elektrienergia lõpptarbimisest positiivne, kuid sektoris valitsev ebakindlus riikliku regulatsiooni osas ja järjest kasvav huvigruppide vastuseis uutele tuulepargi arendustele, pärsib investeeringuid. 

Kuigi 2017. aastal suurenes taastuvelektri osakaal kogutarbimisest 14 protsenti aasta varasemaga võrreldes, siis uusi taastuvenergia elektritootmisvõimsuseid lisandus kaks korda vähem kui aasta varem ja investeeringud kahanesid 46,39 miljoni euroni. Taastuvenergia sektoritest suurima potentsiaaliga tuuleenergia sektor on aga koja hinnangul riigipoolsete toetuspiirangute ja vastuseisu tõttu juba aastaid seisakus.

«Valitseb suur ebaselgus taastuvenergia sektorit reguleeriva raamistiku osas, mis pidurdab ettevõtjate investeerimisvalmidust uutesse projektidesse. Eesti taastuvenergia sektor ootab endiselt stabiilset seadusandlikku keskkonda, mille keskmes on elektrituruseaduse muudatused. Liikumine vähempakkumiste põhisele toetusskeemile on küll tervitatav, ent riik ei soovi pakkuda arendajatele mingisugustki selgust kui palju ja millisel moel vähempakkumised aset hakkavad leidma» lisas Koja juht.

«Taastuvenergial on Eestis väga suur potentsiaal, ent selle realiseerimiseks tuleks taastuvenergia kasutuselevõtmist lihtsustada ning paika panna sektori arengut toetav raamistik,» märkis Tammist.

2017. aastal võrguga liitunud ning tööd alustanud uutest taastuvenergia tootmisvõimsustest suurim oli Osula Energia koostootmisjaam elektrilise võimsusega 10 megavatti (MW). Lõppenud aastal liitus võrguga ka Horizon paberitööstuse hakkepuidul töötav 4,4 magavatise nimivõimsusega koostootmisjaam.

Lisaks installeeriti mullu päikeseelektrijaamu koguvõimsusega 7,33 megavatti ning tuuleenergia võimsust lisandus 1,38 megavatti. Kokku lisandus läinud aastal taastuvenergia võimsust 23,22 megavatti, mida on ligi kaks korda vähem kui 2016. aastal (42,19 MW). Uute taastuvenergial põhinevate elektrijaamade rajamisse investeeriti mullu 46,39 miljonit eurot. 

Võrguga liitunud uusi päikeseelektri mikrotootjaid oli mullu 220 koguvõimsusega 2,37 megavatti.  Mikrotootjate ehk kuni 15 kilovatise (kW) võimsusega tootmisüksuste hulgas on samas ka neid, mis töötavad autonoomselt ehk võrku ühendamata. Autonoomseid liitujaid oli 2017. aastal hinnanguliselt 25 koguvõimsusega 125 kW. Võrguga liitunud mikrotootjate koguarv 2017. aasta lõpu seisuga on 1036 vastava koguvõimsusega 9,2 MW.

2017. aastal toodeti taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku kokku 1620 gigavatt-tundi (GWh), mis on aastatagusega võrreldes 14 protsenti rohkem ning moodustab 16,8 protsenti elektrienergia kogutarbimisest. 875 GWh ehk üle poole taastuvatel allikatel põhinevast elektrienergiast toodeti biomassist ning jäätmetest. Tuuleenergiat toodeti möödunud aastal Eestis kokku 669 GWh ja tuuleenergia osakaal möödunud aastal 41,3 protsenti taastuvelektri kogutoodangust.

Hüdro- ning päikeseelektrijaamades ja biogaasi koostootmisjaamades (KTJ) toodetud elekter moodustas kokku väikseima osa taastuvelektri kogutoodangust. Uusi hüdroelektrijaamu viimastel aastatel rajatud ei ole ning nende tootlikkus oleneb suuresti jõgede veerohkusest. Möödunud aastal  toodeti kokku 29 GWh hüdroelektrit. Biogaasil töötavad koostootmisjaamad tootsid aga mullu võrku 42 GWh elektrienergiat.

2017. aasta lõpuks oli Eestis installeeritud 479,8 MW töötavaid taastuvenergial põhinevaid elektritootmise võimsuseid. Tuuleenergia võimsused moodustavad 2016. aasta seisuga taastuvenergia installeeritud võimsustest 65 protsenti ehk 311,34 MW, biomassi tootmisvõimsused 28 protsenti ehk 133,25 MW. Ülejäänud tootmisvõimsused kokku moodustavad  kuni 7 protsenti installeeritud võimsusest.

Tammist märgib, et ülemaailmne taastuvenergialahenduste hinnalangus avaldab sektorile positiivset mõju ka Eestis. «Näeme tugevat trendi päikeseelektri lahenduste ulatuslikumas kasutuselevõtus, mille impulsiks on kahtlemata tehnoloogia odavnemine,» lisas ta.

«Usun, et ka tuuleenergia vähempakkumised tooksid Eestis tõsiseid hinnaüllatusui, juhul kui riik neid lõpuks korraldama soostuks.»

Eesti Taastuvenergia Koda on asutatud 13. mail 2011. aastal taastuvenergia tootjate ja mittetulundusühingute poolt, et aidata kaasa taastuvenergia laiemale kasutuselevõtmisele Eestis. Koja pikaajaliseks sihiks on täielik üleminek taastuvate allikate kasutamisele energiamajanduses.

Tagasi üles