SEB: inimeste pensioniootus on liiga suur

SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst. Foto: Toomas Huik

SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst ütles intervjuus, et inimeste ootused oma pensioni suhtes on liiga suured, sest parimalgi juhul katab teise samba pension vaid pisut enam kui kümnendiku varasemast sissetulekust.

Pensionikeskuse kalkulaatori järgi otsustades maksavad kindlustusseltsid teise samba pensioniks reeglina kokku välja väiksema summa, kui inimene pensionilepingut sõlmides seltsile loovutas. Miks see nii on?

Praegu tundub, et üks suuremaid arusaamatusi pensioniteemal on inimeste ootuse ja tegeliku pildi vahe. Kui kogume kümme aastat kuus protsenti palgast, siis oleks loogiline ootus, et pension keskmiselt 20 aastaks on natuke rohkem kui kolm protsenti palgast. See ongi täna nii väike, sest üle oma varju ei saa hüpata. Kui koguda 40 aastaga kuus protsenti aastas, siis 20 pensioniaastaga on mul võimalik kätte saada 12 protsenti ja enam.

Kindlustusselts tagab penisonimakse iga indiviidi elu lõpuni. Mitme aastaga korrutustehte tegite?

15 aastaga oli summa väiksem kui sissemaks, 20 aastaga oli juba pisut suurem.

Rahvastikutrend näitab, et üle 85 aastaste inimeste arv 40 viimase aastaga on kasvanud umbes neli korda. Inimesed alahindavad oma eluea ootusi. See on tekitatud käsitlusest, et keskmine eluiga alates sünnist on meestel umbes 70 või alla selle, naistel viis-kuus aastat pikem. Oodatav eluiga 65 aastasele ja alates sünnist on erinevad asjad ja inimesed eksitavad end keskmise elueaga.
Kindlustusseltsid püüavad lähtuda adekvaatsest statistikast. Kindlustusselts võtab riski, et kui inimesed elavad kauem kui keskmine eluiga, siis selts kannab kahju. Kui kindlustusselts rahvastiku eluiga valesti arvutab, võib ka pankrotti minna. Eluea riski katmine on kindlustusmaailma üks keerulisemaid ülesandeid.

Mis puudutab väljamakseid, siis teise samba puhul meestel ja naistel ei ole hinna erinevusi. Nii on seadusega kehtestatud, eks siin mängib sooline võrdõiguslikkus oma rolli.

Mis tähendab seda, et mehed on ahistatud?

Jah, kui te mehena nii tunnete. Statistika põhjal võiks meestele soodsama tariifi teha. See ei ole mitte üks-kaks protsenti, mille võrra võiks mehed naistest rohkem pensioni saada, vaid rohkem. Esimeses sambas ka keegi arvesse ei võta, kas kindlustatu on mees või naine.

Kui me arvestaks eraldi, siis meestel oleks võimalik saada umbes 10 protsenti suuremat pensionimakset?

Jah, see väide on tõene, aga sama hästi võiks ka esimeses sambas jagada vastavalt suremuse tõenäosusele. Mehed kaovad lihtsalt kiiremini ära. Tulles korraks tagasi eelpool mainitud näite juurde, et 85 aastaste arv on mitmekordistunud.
Esimese samba puhul ei küsi keegi, et see on minu oma, aga teise samba puhul tekib omanditunne. Kui olen mees, siis tahan, et mulle tehakse soodne otsus, aga kui vaatame tervet süsteemi, siis asja eesmärk on tagada parim pension inimese elu lõpuni. Kuidas elada nii, et elustandard oluliselt ei halveneks.

Kalkulaatori järgi erinevad elukindlustusseltside lubatud väljamaksed päris palju, Miks see nii on?

Väga suuri hinnakääre seltside vahel ei ole. Kliendile lähenemine sõltub ka summa suurusest, sõltudes hinna komponentidest. Makse suurus võib olla ka seltsi strateegiline otsus, teha enda hind hetkel soodsamaks.

Makse koosneb mitmest komponendist. Esimene on eluea ootus ehk see, kui pika aja peale me makset jagame. Mida lühemaks pensioniajaks teeb selts inimesega kokkuleppe, seda soodsam kliendile ja vastupidi.
Teine komponent on seltsi kulumarginaal. Kolmas on garanteeritud intress, mille võrra väljamakseid suurendatakse. Kui portfelli investeeringud ei teeni seda tootlust, mida selts on lubanud, siis kliendile peab ikkagi lubatud suuruses pensioni maksma. Nende kolme komponendi koosmõjust kujuneb lõplik teenuse hind.
Konservatiivne investeerimislubadus, ehk siis väiksem garanteeritud intress, tekitab 20 aastaga väljamakse suuruse vahe. See võib vabalt olla ka viis protsenti.
Investeerimisprognooside tegemine on kindlustusseltsidele väga keeruline, samas ka väga oluline, sest eksides võib väga suure kahjumi tekitada.
Konservatiivse pakkumise teinud selts saab hiljem lubada suuremat lisakasumit, mida teine selts võib-olla lubada ei saa. Mida rohkem ma kliendile luban, seda suurema riski ma võtan.

Kui selts teenib II samba väljamaksete teenusega kasumit, siis seda peab vastavalt seadusele kliendiga jagama, täpsemalt vähemalt 50% tuleb kliendile tagasi suunata.

Kokkuvõttes, kui elada pärast pensionilepingu sõlmimist kümme või 15 aastat, siis inimene kaotab raha.

Aga kui inimene elab 25 aastat rohkem?

Mitte kunagi ei tule keegi küsima, et kui ma elan kauem, kust te selle raha võtate? Miks seda küsimust ei taha keegi küsida?
Osad inimesed elavad kauem, osad elavad vähem. Kindlustusselts on operaator , kes korjab makseid, katab riski ning kindlustab lubatud väljamaksed. Nende arvelt, kes elavad vähem kui keskmine, saame katta pensioni, mis läheb maksmiseks neile, kes elavad keskmisest kauem. Nii kindlustus toimibki.
Võime elu käsitleda ka loteriina. Kes ütleb, kui kaua ma elan? Kuna inimene on reeglina häälestatud elama nii kaua kui võimalik, siis sellest tulenevalt on ka kindlustusandjal võimalik pensioniteenust pakkuda.