Ma paigutasin natuke raha ka Vene börsifirmadesse. Need aktsiad on mul samuti tänaseks maha müüdud. Pank, mille kaudu ma Venemaal investeerisin, oli toona väike, ja ka summa oli väiksem – umbes 1000 franki (ehk tänases vääringus 850 eurot - toim). Venelaste jaoks oli see tollal aga suur summa.
Hiljem sai sellest pangast suurpank (tegemist oli 2009. aastaks Venemaa suuruselt teiseks investeerimispangaks kasvanud Troika Dialogiga - toim) ja ma muutusin väga väikeseks kliendiks. Kuigi ma teenisin ka nende aktsiate pealt, ei ole see siiski võrreldav Eestis teenituga, kuna Vene majandus oli ebastabiilsem ja see mõjutas ka aktsiahindu.
On teil ka täna investeeritud raha börsiaktsiatesse? Kas Šveitsis või kusagil mujal?
Jah, on küll, kuid mitte olulisel määral. Tänaste aktsiatega on pigem nii, et osaga ma kaotan raha, osaga teenin. Ma ei ole investori tüüpi inimene – kes armastab iga päev aktsiahindadel silma peal hoida –, selle pidev jälgimine tekitaks nii palju lisastressi.
Ma investeerisin Eesti börsifirmadesse, sest ma nägin seal tohutut kasvupotentsiaali. Umbes nagu keegi paneb seemne mulda ja sa näed oma silme all, kuidas see kasvama hakkab. Vahel on hea investeerida, kui sa kohe alguses tunned, et asi on õige.
Kas te investeeriksite ka praegu Eesti börsifirmadesse? Või millise hinnangu annaksite Eesti majandusele täna?
Eesti on tänaseks liitunud Euroopa Liiduga ja on algusest peale olnud tugeva majandusega liikmesriik. Muidugi, tegemist on üsna väikese riigiga, kuid ma arvan, et selle suurim eelis on andekad ja ettevõtlikud inimesed. Kindlasti on Eesti majandusel tänagi palju võimalusi, kuid ma ei ole juba pikka aega neid arenguid jälginud.
Samas on see riik alati mulle muljet avaldanud. Ka siis, kui ma 2016. aastal Eestit uuesti külastasin, tundsin end seal kuidagi koduselt. Ma olin näinud seda, milline ta nägi välja 20 aastat tagasi, ja milline on nüüd. Eesti jätab jätkuvalt väikese, kuid väga organiseeritud riigi mulje. Ja see meeldib mulle.