Rakvere lihatööstuse palgatülis ilmnesid uued asjaolud

Rakvere lihatööstuse palgatüli sai alguse mullu oktoobris tööseisakuga, mida tööandja on nimetanud ebaseaduslikuks. Foto: Meelis Meilbaum/Virumaa Teataja

Kui reedel jõudsid meediani kaks vastuolulist teadet, kus ühelt poolt öeldi, et tööandja on asunud Rakvere lihatööstuse streikima asuvaid töötajaid ähvardama, pool päeva hiljem teatati aga läbirääkimiste taastamisest töötajate ja HKScan Estonia juhtkonna vahel, siis nüüd on segases loos ilmnenud veel uusi asjaolusid.

«Tänaseks on meile laekunud informatsioon, et ähvardamine toimub eelkõige ettevõtte teistes osakondades, mitte tapamajas, kus inimestel üks streigikogemus juba käes,» ütles reede varahommikul välja saadetud teates Ametiühingute Keskliidu organisatsioonisekretär Artjom Arhangelski. 

Ähvardamise väljendusena tõi ametiühing välja töötajate ähvardamise vallandamisega, musta nimekirja panemisega ja «elu keeruliseks tegemisega» juhul, kui nad peaksid streigist osa võtma. Ühtlasi ütles ametiühing, et neil on teada ähvardajate nimed ja loetles teates üles ka osakonnad, kus neile laekunud info kohaselt on töötajatega halvasti ringi käidud.

«Ametiühingu info kohaselt on inimesi ähvardatud lihakombinaadi kesklaos, maitseainete osakonnas ja praetootmise osakonnas,» ütles IMTAL reede hommikul kell 3.01 meediale välja saadetud teates. Küll aga on Postimehel kindlaid andmeid selle kohta, et ametiühing kas eksis või liialdas vähemalt ühe osakonna välja toomise osas.

Edastatud infot moonutati

Nimelt koostasid reede keskpäevaks HKScan Estonia juhi Anne Mere nimele pöördumise neli maitseainete osakonna töötajat, kes kinnitasid, et neil ei ole mitte mingisuguseid pretensioone oma otsese ülemuse osas ja avaldasid kahetsust, et meediale on välja läinud eksitav informatsioon. Osakond ongi koos juhiga viieliikmeline.

Ka märkisid ettevõtte juhtkonnale pöördumise teinud töötajad, et on väärinfost teavitanud nii Artjom Arhangelskit kui ka kohapealset ametiühingu usaldusisikut Andrus Saaremäge. Viimane olevat neile kinnitanud, et parandas juba ametiühingu väited Kuku raadiole intervjuud andes.

«Neid ähvardusi muidugi otseste ähvardustena võtta ei saa. Seda sellepärast, et selles sõnastuses on väike apsakas juhtunud. Ma ütleks, et informatsioon - mitte ähvardused -, käivad läbi minu ja mina edastan nad sõna-sõnalt Tallinnasse meie juhtkonnale,» märkis Saaremägi Kuku raadiole. 

Tema sõnul pandi kogu tema edastatud informatsioon ühte patta ja «kuidagi väga suure kella külge». «Inimene, kes selle sinna kirjutas, ei ole üldse teadlik, kust see konkreetselt tuli ja tekkis väike segadus. Läkski kõik ühte hunnikusse ja toimus selline kompotiks muutumine,» selgitas Saaremägi. 

Tema kinnitusel otsest ähvardamist Rakvere lihatööstuses streigi eel tööandja poolt olnud ei ole. «See oli selline rohkem naljaviluks - et ärge võib-olla rohkem tehke niimoodi, ehk saame kuidagi teistmoodi,» kirjeldas Saaremägi raadiointervjuus. Küll aga ei viidanud ta kordagi sellele, et vähemalt ühe pressiteates välja toodud osakonna osas ei pidanud see väide paika.

Postimees palus reede pealelõunal olukorra kohta selgitusi ka Artjom Arhangelskilt, kes jäi erinevalt Rakvere lihatööstuse ametiühingu usaldusisikust siiski kindlaks väitele, et tööandja on asunud streikima asuvaid töötajaid ähvardama.

Ei tagane väidetest

«No meieni on jõudnud vihjed, et on toimunud töötajate ähvardamine ja vastavalt sellele me reageerisimegi kiiresti ja tegime pressiteate valmis, et anda märku, et selline käitumine ei ole õige,» põhjendas Arhangelski. Seda, miks üks osakond tegi tööandja poole ametliku pöördumise, et nende osas ei pidanud info paika, ei osanud ametiühingu esindaja kommenteerida.

«Ma ei ole nendepoolset pöördumist näinud. Ma ei kujuta ette, mis... kas muutsid oma meelt või... ma ei oska kommenteerida, miks inimesed nii järsku tegid sellise pöördumise tööandja poole,» sõnas Arhangelski. Küll aga kinnitas ta, et ametiühing ei ole pressiteates välja toodud väiteid taevast võtnud.

«Keskastmejuhtide poolt on olnud sellised vestlused, mida on inimesed tõlgendanud kui ähvardamist,» põhjendas ametiühingu esindaja. Vastusena küsimusele, kas võib juhtuda, et ka töötajad ise on olukorda ülevõimendanud, möönis Arhangelski, et kõik on võimalik, kuid ta on kindel, et töötajad ei mõelnud neid väiteid välja.

«Töötaja tahab rahulikult oma tööd teha, ta ei taha kellegagi tülli minna ja meie poole pöörduvad nad tõesti siis, kui on mure või on keegi haiget teinud.» Ka kinnitas Arhangelski, et ka ametiühingu eesmärk on, et kõik laabuks ja töötajad jõuaks tööandjaga lõpuks kokkuleppele.

«Me tõesti vabandame siiralt, kui me oleme kedagi haavanud või kellelegi haiget teinud sellise pressiteatega, aga meie eesmärk on ikkagi meie töötajaid kaitsta ja anda märku, et selline käitumine ei ole õige,» lausus ametiühingu esindaja.

Tööandja mõistis ähvardamise hukka

Lihakombinaadi juht Anne Mere eitas eile süüdistusi ähvardamisest, öeldes, et tööandja peab kinni kõikidest seadustest ja reeglitest ning taunib täielikult igasugust ähvardamist. 

«On aru saadav, et tegemist on emotsionaalse teemaga, kuid kinnitan, et ettevõte ei tolereeri mingil juhul sellist käitumist,» sõnas lihatööstuse juht. Ühtlasi kinnitas Mere, et ettevõte ei seisa kuidagi vastu töötajate soovile ametiühingut moodustada ja selle kaudu oma õigusi nõuda.

Mullu oktoobris alguse saanud palgaläbirääkimised HKScan Estonia juhtkonna ja Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajatega jooksid ummikusse, kuna tööandja ei nõustunud töötajatele tegema konkreetset palgapakkumist ka pärast riikliku lepitaja Meelis Virkebau sekkumist töövaidlusse.

HKScan Estonias on kokku ligi 1130 töötajat. Neist 785 töötab Rakvere lihatööstuses ja 240 inimest Tabasalu lihatööstuses. Ülejäänud töötavad Talleggi linnukasvatuses.

Töötüli kronoloogia

17. oktoobril 2017 alustasid HKScani Rakvere lihatööstuse tapamaja 27 töötajat tööseisakut, et palka juurde nõuda. HKScan pidas tööseisakut ebaseaduslikuks, leides, et see on vastuolus töölepingu seadusega, samuti pole ettevõttes ametiühingut.

18. oktoobril teatas ettevõte, et streik on lõppenud. Vallandati kolm streigi organiseerinud töötajat. HKScan Estonia juht Anne Mere lubas, et nad alustavad läbirääkimisi töötingimuste ja palga üle.

19. oktoobril pöördusid tapamaja töötajad töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole. Samal ajal asutasid lihakombinaadi streikinud töötajad ametiühingu, mille liikmete arv oli 24. oktoobriks kasvanud 30ni.

26. oktoobril ütles Anne Mere, et ettevõte peab parandama kommunikatsiooni ja põhjendama rohkem oma otsuseid. «Oleme ise teinud järeldusi, et töötajatega tuleb rohkem suhelda, tuleb rääkida otsustest ja rääkida, kuidas äril üldse läheb. Seletama, mida me saame ja mida ei saa teha,» ütles Mere BNSile.

6. novembril toimus ametiühingu esindajate ja juhtkonna kohtumine, kus loodeti palgas kokkuleppele jõuda. Seda ei juhtunud.

17. novembril kohtub tüli osapooltega riiklik lepitaja Meelis Virkebau.

14. detsembril lõpetab Virkebau pärast kolme kohtumist osapooltega lepitusmenetluse Rakvere lihakombinaadis. Kokkulepet ei sündinud.

19. jaanuar 2018 saadab Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingute Liit (IMTAL) Rakvere Lihakombinaadile streigiteate, mille järgi algab kombinaadi töötajate streik 6. veebruaril kell 7.30 ja kestab tähtajatult.

26. jaanuari varahommikul teatab IMTAL, et tööandja on asunud streikida plaanivaid töötajaid ähvardama, HKScan eitas seda. Pool päeva hiljem teatab ametiühing, et tööandja taastas palgaläbirääkimised.

Allikas: PM